Kui hing teeb ihu haigeks

Psüühika seisukord mõjutab haiguste kulgu ja tekkimist, enam kui pooled haigused on hingelise päritoluga. Ülemäärane stress mõjutab eriti tugevalt immuunsussüsteemi, krooniline närvipinge soodustab haigestumist, viirusnakkused hakkavad kergemini külge. Kui kiiresti mööduv stress või ülekoormus pigem ergutavad immuunsussüsteemi ja on looduse poolt ette nähtud keha kaitsma, siis krooniline ja pikka aega kestev stress mõjub vastupidiselt. Liigne närvipinge pärsib kaitserakkude tegevust. Hingeline ja vaimne ülepinge tekitab isheemiatõbe, psüühilist depressiooni, neuroosi, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, reumatoidartriiti, bronhiaalastmat, laias laastus ka vähktõbe. Lõõgastumise ja treenimisega saab keha vastupanu tugevdada. Stress tekib peaajus, alati on oluline selgitada välja selle põhjused ja on vaja õppida vaimse pinge ja hingeliste traumadega toime tulema.




Ebatüüpilised kehalised vaevused, erinevates kehaosades vaevavad valud, peapööritus, liigtundlikkus ja paanikahood on sageli psüühikaga seotud. Inimesel võib tekkida põhjendamatu veendumus oma haiguse olemasolust. Ei soovita tunnistada, et tegelikult on halva enesetunde põhjuseks psüühika, hoopis hing on haige. Sellised valud koonduvad peamiselt rindkerele, kõhule ja jäsemetele ning asukoht võib vahelduda. Mõnikord valutavad hoopis nägu ja hambad, tekib klimp või kipitus kurgus, vaevavad ärevushäired või paanikahood. Naistel esineb rohkem ebamääraseid psüühikaga seotud vaevusi, aga haigusi uuritakse rohkem meeste peal ja see kehtib ka ravimite kohta. Naised räägivad tihti halvast enesetundest, mis nagu polegi haigus, aga kui sellele õigel ajal tähelepanu ei pöörata, siis on varsti mõni tõsisem häda vaevamas küll. Naiste hulgas on rohkem ka ravimisõltlasi. Naised on tundlikumad, tajuvad eelsümptomeid varem, otsekui alateadlikult tunnetavad haigust, sest hing jääb ennem haigeks. Mehed märkavad alles siis, kui haigus juba tekkinud on.




Kui hing on haige, siis tunneb inimene end pinges ja väsinuna, tekivad ärevus, depressioon ja unehäired, emotsionaalse madalseisu tõttu tekib kurnav väsimus. Haigest hingest annavad märku seedehäired, probleemid südamega, haavandid, soolestikuprobleemid, diabeet. Stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda, suurendab rasvarakke, tekkib nn. “haige rasv”. Emotsionaalne söömine põhjustab suurt ülekaalu. Stressis ja madalseisus olles nõrgeneb inimese immuunussüsteem, mistõttu tekivad kergesti nohu ja viirushaigused. On isegi ütlemine, et nohu on “solvumise haigus”. Stress süvendab nahahaigusi, lööbeid, ekseeme ja psoriaasi. Süvenevad sõltuvusprobleemid ja võib tekkida isegi suitsiidioht. Uurimused näitavad, et pikaajaliste hingevalude põhjustajaks on õnnehormoon oksütotsiin, mis vastutab lähedus- ja heaolutunde tekkimise eest. Ülesandeks on tugevdada sotsiaalset mälu aju teatud osas ja kui lähedusega seotud kogemused on valusad, teevad haiget, siis tekib hingevalu. Seega on sama hormoon, mis tekitab suurt õnnetunnet, ka pikaajaliste hingeliste kannatuste põhjustajaks, võib viia õnne tippu ja võib kukutada kuristikku.




Psühhosomaatilised häired saavad alguse juba lapsepõlves. Sügavalt mõjutavad hingelised traumad, stress ja konfliktid, mis tabavad last enne 8-ndat eluaastat. Hilisemat elu mõjutab tugevalt, kui laps jäetakse hooletusse, vanemad on liiga tööga hõivatud, esinevad pidevad peretülid või perevägivald, on pidevad rahamured, vanemad lähevad lahku või laps kaotab vanemad. Omaette teema on lapse seksuaalne ärakasutamine. Psühhosomaatilised häired (valud erinevates kehaosades, väärtundlikkus, peapööritus, paanikahood, ärevushäired jms.) ilmuvad tavaliselt enne 35-ndat eluaastat. Kui ebatüüpilised valud tekivad peale 50-ndat, siis on need enamasti keha vananemisest tingitud põhjustel. Psühhosomaatiliseks loetakse näilise põhjuseta kehalisi vaevusi, põhjendamatut veendumust oma haiguse olemasolus, kehaliste talitluste lakkamist ilma arusaadava põhjuseta (näiteks halvatus, värinad, pimedaks või kurdiks jäämine). Selliste häiretega kaasnevad sageli klimp kurgus või veidrad valud, depressioon, ebatüüpilised ja põhjendamatud hirmud. Neid häireid on väga raske diagnoosida ja enamik inimesi ei tunnista, et tegemist ei olegi kehalise haigusega, vaid hoopis psüühilise häirega.




Tavaliselt umbusaldavad psühhosomaatiliste häiretega inimesed nii arste kui analüüse. Ravi võtab kaua aega, sest kõrvaldada tuleb eelkõige põhjus. Kergem on stressi järjepidevalt ja regulaarselt maandada, end igapäevaselt tasakaalu püüda viia. Stressi nimetatakse “vaikseks tapjaks”, kuna see on nii paljude haiguste algseks põhjuseks ja kiirendab pea kõigi haiguste kulgu. Füüsiline liikumine, tervislik toitumine, töö ja puhkuse õige doseerimine, tume šokolaad, toimivad lähedussuhted, naermine, stressipallid, mediteerimine jms. aitavad vähendada hingelist madalseisu. On väga oluline end püüda seesmiselt tasakaalus hoida, sest posttraumaatiline stress, mis hinge haigeks teeb, muudab isegi ajutegevust. Hippokampus, milles säilivad mälestused, muutub selle tagajärjel väiksemaks. Alati on kergem hingeliste probleemidega kohe alguses tegeleda, väljakujunenud psühhosomaatilise häire ravi on pikaajaline, nõuab visadust ja annab palju tagasilööke.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Inimese numeroloogiline sünnitabel


Elutee üldskeem


Saatuse analüüs


Seinapilt lõuendil või kapal: Saula Siniallikad


Kristallipuu: roosa kvarts


Kaelakee: neitsi


Taro kaardid: The Elemental Oracle (koos raamatuga)


Käevõru: ametüst


Kilpkonna kujuke: aafrika verekivi


Skulptuur: jänes


Puidust rongirada (30 osa)


Taro kaardid: Mystical Cats Tarot (koos raamatuga)



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused