Suretamine oli vanadele eestlastele oluline, surma võeti kui loomulikku elu osa. Isegi lähiminevikus veel surid inimesed lähedaste keskel omas kodus.
Loe edasiSilt: vanad eestlased
Vanarahva tarkusi uue aasta õnne sepistamisel
Mõnedki vanarahva kommetest on tänapäevani säilinud, millest levinuim on õnnetina valamine. Jõulude ajal ennustati tavaliselt kevadist ilma. Külmad jõulud kuulutasid sooja lihavõtteaega ning kuiva jaanipäeva.
Loe edasiVanade eestlaste uskumused lastesaamisest ja lastetusest
Eesti vanarahvas on öelnud, et iga lapse tarvis on leib loodud. Lastetut naist on võrreldud oksteta puuga, lastetut meest on peetud aga täiesti tühiseks. Eesti vanarahvas pidas parajaks laste arvuks mehe jaoks kaks poega ja naise jaoks kaks tütart ehk siis neli last.
Loe edasiVanade eestlaste tarkus kodu rajamisel
Eestlase jaoks on kodu ja koduõu väga olulised asjad, hing igatseb oma maja isegi linnas elades. Eestlane püüab vastavalt oma võimalustele ikka oma kodu rajada, vähemalt suvemaja kuskile metsa, mere äärde või veesilma lähedale.
Loe edasiAnekdoot: muistsed eestlased
Juba muistsed eestlased pidid vaesuses elama!
Loe edasiKäsiraamat: pühad ja tähtpäevad
Eestis tähistatavad pühad ja tähtpäevad. Siit leheküljelt saad vastuse, mis kuupäeval üks või teine püha on ning ka kirjelduse püha päritolu ja traditsioonide kohta.
Loe edasiVanarahva tarkusi ilma kohta
Siit lehelt leiad erinevaid vanarahva tarkusi, mida saab igaüks kasutada ilma ennustamisel.
Loe edasi14 olulist sümbolit vanade eestlaste uskumustes
Millised on olnud 14 olulist sümbolit vanade eestlaste uskumustes?
Loe edasiVanade eestlaste uskumused haigustest, surmast ja elust pärast surma
Vanad eestlased kujutlesid inimese elujõudu konkreetse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub eri kujul, irdub kehast või suundub teise kehasse. Tähistati nimetusega vägi, vaim, teine mina, hilisemal ajal ka hing.
Loe edasiEesti rahvausund kaitsevaimudest ja hingedest
Eesti rahvausundis on kaitsevaimudel ja hingedel tähtis koht. Eesti ja Liivimaal tähendas hing inimest üldse, mistõttu kirikuõpetajatki kutsuti hingekarjaseks. Arvati, et inimesel on kolm hinge: surres saab liha mullaks, aga hing ise elab edasi, kuhu vaim saab, sellele vastust ei teata.
Loe edasi