Eesti rahvausundis on kaitsevaimudel ja hingedel tähtis koht. Eesti ja Liivimaal tähendas hing inimest üldse, mistõttu kirikuõpetajatki kutsuti hingekarjaseks. Arvati, et inimesel on kolm hinge: surres saab liha mullaks, aga hing ise elab edasi, kuhu vaim saab, sellele vastust ei teata.
Loe edasi
Millised on olnud 14 olulist sümbolit vanade eestlaste uskumustes?
Loe edasi
Vanad eestlased kujutlesid inimese elujõudu konkreetse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub eri kujul, irdub kehast või suundub teise kehasse. Tähistati nimetusega vägi, vaim, teine mina, hilisemal ajal ka hing.
Loe edasi
Eestlase jaoks on kodu ja koduõu väga olulised asjad, hing igatseb oma maja isegi linnas elades. Eestlane püüab vastavalt oma võimalustele ikka oma kodu rajada, vähemalt suvemaja kuskile metsa, mere äärde või veesilma lähedale.
Loe edasi
Siit lehelt leiad erinevaid vanarahva tarkusi, mida saab igaüks kasutada ilma ennustamisel.
Loe edasi
Vasta 10-le küsimusele, mis puudutavad talve ja rahvakalendri tähtpäevi.
Loe edasi
Pihlakas on Eesti rahvapärimuses ilmselt võimsaima väega “nõiapuu” ja üks omapärane ravimtaim. Sõna pihlakas on ilmselt soome-ugri algupäraga.
Loe edasi
Vanadel eestlastel oli palju erinevaid kombeid ja traditsioone. Kas tead neid?
Loe edasi
Suretamine oli vanadele eestlastele oluline, surma võeti kui loomulikku elu osa. Isegi lähiminevikus veel surid inimesed lähedaste keskel omas kodus.
Loe edasi
Mõnedki vanarahva kommetest on tänapäevani säilinud, millest levinuim on õnnetina valamine. Jõulude ajal ennustati tavaliselt kevadist ilma. Külmad jõulud kuulutasid sooja lihavõtteaega ning kuiva jaanipäeva.
Loe edasi
This will close in 0 seconds