Vanad eestlased kujutlesid inimese elujõudu konkreetse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub eri kujul, irdub kehast või suundub teise kehasse. Tähistati nimetusega vägi, vaim, teine mina, hilisemal ajal ka hing.
Loe edasi
Jõulud ja jaanipäev on põhjamaade rahvaste suurimad pühad. Jõule on meie päevil seostatud Jumala Poja sündimisega, aga jõulud ulatuvad kaugemasse minevikku kui Kristuse sünniaeg. Põhjamaade paganad pidasid jõule ammu enne seda aega.
Loe edasi
Vanadel eestlastel oli palju erinevaid kombeid ja traditsioone. Kas tead neid?
Loe edasi
Eesti vanarahva huvitavad tavad, töövahendid ja tegevused.
Loe edasi
Kohanemine teiste maade kommetega ja tavadega on oluline oskus, eriti tänapäeva maailmas. Kui kiiresti oled valmis omaks võtma või kohanduma teiste riikide kommetega?
Loe edasi
Suretamine oli vanadele eestlastele oluline, surma võeti kui loomulikku elu osa. Isegi lähiminevikus veel surid inimesed lähedaste keskel omas kodus.
Loe edasi
Nimepäevade tähistamise traditsioon on levinud peamiselt Euroopa riikides. Ühtset nimepäevade traditsiooni maailmas pole välja kujunenud, mistõttu tähistatakse seda erinevates riikides vägagi erinevalt.
Loe edasi
Inimmõistusel on tavaks otsida kõikjalt maagiat. Muistse inimese elu iseloomustasid lähedased suhted loodusega, eriti metsa ja puudega. Metsas valitsesid küll ohud, seal võis eksida ja seal võisid kiskjad kallale tulla, aga mets pakkus ka kaitset ja andis toitu. Metsa minnes oldi ühteaegu nii ettevaatlik kui lugupidav ja peeti kinni kindlatest tavadest.
Loe edasi