Balzac on öelnud, et vana on see inimene, kel on kõht juba täis ja kes vaatab pealt, kuidas teised söövad. Bioloogilises mõttes on vanadel inimestel kulunud kromosoomide otsad liiga lühikeseks, mistõttu rakud ei uuene enam. Vananemine on väga individuaalne ja selle peatamise mehhanismi pole veel leiutatud. Elutahte säilitavad vanas eas need, kes on hingelt noored. Ihu aga vananeb ja sellega tuleb arvestada ning sellega on vaja kohaneda. Kui ollakse noor, siis ei mõelda sellele, et ükskord saab vanadus kätte meid kõiki.
Toimetulek
Tuleb arvestada, et kõik võtab rohkem aega. Kui vanas eas mingi trauma, haiguse või hingelise kriisi tõttu kokku vajutakse, siis on väga raske uuesti taastuda, mõnikord ei taastutagi enam. Ka suurte muutustega on raske harjuda. Seetõttu on mõistlik püüda säilitada ühtlane ning võimalikult rahulik eluviis. Oma elukvaliteeti saab igaüks natuke mõjutada. Vaimne erksus, huvi elu vastu, mõõdukas ja võimetekohane liikumine, meelepärane tegevus, lähedased suhted, tervislik toit aitavad elu elamisväärsemaks muuta. Vananemisel väheneb suhtlemise soov ja igaühega ei soovita enam suhelda, aga kui ei soovita enam üldse suhelda, toimub vananemine kiiremini. Mälu annab treenida ja lihastoonust pisut tõsta igapäevase jõukohase liikumisega, meeldivad tegevused hoiavad aga vaimu virge.
Vaevused
Neid ei saa alahinnata, ühel või teisel viisil annab keha väsimine endast märku. Rõhutatakse küll vajadust käia regulaarselt arsti juures, samas ei ole hea end ravimitest ilma tõelise vajaduseta sõltuvusse seada. Vanas eas on kõige rohkem probleeme südamega, insuldioht on suurem, luud muutuvad hapramaks, liigestega on probleeme. Kukkumisoht muutub suuremaks ja tasakaalu hoidmine on raskem. Nägemine ja kuulmine nõrgenevad, mälu ei ole enam endine. Vanadusest tingitud vaevusi ei saa ignoreerida, enamasti vanad inimesed ongi haigemad. Paljud elavad oma elu ära aga suhteliselt tervena ja elavad ka vanas eas täiesti elamisväärset elu.
Iseenda kuulamine
Inimeses endas on peidus kaitsesüsteem, elada tuleks oma sisemise rütmi järgi ja kuulata oma sisetunnet. Süüa tuleks siis, kui kõht on tühi, juua siis kui on janu, iga ilusama ilmaga oleks vaja käia väljas jalutamas (libeda või väga raju ilmaga vanal inimesel õue tükkida pole hea). Kui järgida iseenda vajadusi mõõdutundega ja oma keha kuulates, siis säilib ka elurõõm ja püsitakse tervem.
Tervise ja rõõmsa meele säilitamine
Tervislik ja mitmekesine toit tõstab vastupanu haigustele. Korrapärane liikumine aitab lihastoonust hoida, kõnnikepid on just eakatele kasutamiseks sobivad, sest toetavad ja aitavad tasakaalu hoida. Ei tasuks loobuda mingist meelistegevusest ainult sellepärast, et teised peavad seda ebasobivaks. Hea une tagab piisav liikumine värskes õhus, aiatöö või enda füüsiline väsitamine. Uudishimu annab ajule tööd. Pole vaja tunda muret vananemise pärast, mis on ju paratamatu ja millest ei pääse keegi. Mõistlikum on püüda võtta sellest parimat. Ka vanemas eas võib uusi asju õppida, peab vaid arvestama, et see kõik võtab nüüd rohkem aega.
Suhtlema peaks nendega, kes aitavad rõõmsat meelt säilitada. On tõesti nii, et vanas eas kipuvad paljud inimesed minema pahuraks ja kibestunuks. Ei ela enam ise ega lase teistel elada, kipuvad suurendama oma hädasid ja haigusi. Toimivad lähedussuhted muudavad vanaduse kergemaks ja rõõme on rohkem, kui laste ja lastelastega on hoolivad suhted. Kibestunud, virisevad või kurjad vanainimesed on tõepoolest “koormaks” kõigile. Hästi mõjub lemmikloom üksikule vanainimesele, koer sunnib rohkem liikuma, kassi nurrumine mõjub rahustavalt, lisaks on lemmiklooma omanikud tervemad. Igaühel on vaja kedagi, kellega arutada maailmaasju, oma elulisi probleeme ja olgu või haigusi. Kui pole kedagi lähedast pidevalt võtta, on lemmikustki abi. Toitumine on väga oluline. Metsmaasikates ja maasikates on palju rauda, mis transpordib hapnikku. Aed- ja puuviljad, marjad, rasvane kala, banaan, ploomid, päevalilleseemned, pähklid on vajalikud. Letsitiin aitab omandada A, D, K, E vitamiini ja on ainevahetuseks hea. Magneesium aitab toonust hoida.
Ajataju muutub
Vanas eas tundub, et aeg hakkab kiiremini liikuma. See tuleb sellest, et mälu hakkab mingeid sündmusi vahele jätma, mis polnudki ehk olulised, toimingutele kulub rohkem aega, inimese sisemine kell lööb aeglasemalt, sest vanas eas on vähem oodata ja väsitakse kiiremini. Mälu aitab säilitada mälu treenimine, hea uni, korralik väljapuhkamine, mitmekesine toit. Mälutreeninguks sobivad peastarvutamine, ristsõnad, sudokud, võõrkeele õppimine ja iga selline tegevus, mida ei tehta rutiinselt. Tuleb püüda ajada ise oma asju võimalikult kaua, korraldada ise oma elu ja suhelda teiste inimestega. Elutahe ja iseendaga toimetulek on võtmesõna. Vananemine kulgeb igaühel isemoodi, kindel on vaid see, mida kauem suudetakse eluga kursis olla ja oma vaimne ning füüsiline võimekus säilitada, seda meeldivam vanadus on.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.