Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Rääkisin oma emaga
Naine räägib telefoniga, mees loeb veidi eemal ajalehte. Naine paneb toru hargile, mees tõstab pea: "Kes... -
Anekdoot: Tüli Pärnus
Pärnus on lahvatanud linnavalitsuse ja ajalehe vahel tüli, mis puudutab liuvälja rajamist. Linnavalitsus tahab suure raha... -
Anekdoot: Lapsed õues
Lapsed õues: "Meie peres on kolm last ja igaühel on oma tuba!" "Aga meie peres on...
