Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Tõde
Kui soovid tõde mehelt, jooda ta täis. Kui soovid tõde naiselt, vihasta ta korralikult välja. -
Anekdoot: Juku esimeses klassis
"Juku, kuidas nii, et lähete juba neljandat aastat järjest esimesse klassi" küsib kooli direktor. "Teate direktori... -
Anekdoot: Lähen sõbrannaga ööklubisse
"Kallis, lähen sõbrannadega ööklubisse, homme hommikul näeme." "Hästi, tule ainult kainena tagasi." "Olgu, sellisel juhul näeme...
