Me peaksime ehk kõik vahel mõtlema usust, armastusest, lootusest ja elust enesest. Inimene aga mõtleb tänapäeval pigem sellele, kust mida osta saab. 1992. aastal tegi üks kunstnik Kanadas ettepaneku tähistada jõuluostude tegemise perioodil ostuvaba päeva. Seda päeva tähistatakse praegu USA-s ja Kanadas novembri viimasel reedel, mujal maailmas novembri viimasel laupäeval ja Eestis tähistati esmakordselt aastal 2002. See peaks olema selline päev, kus mitte ühtegi ostu ei tehta. Vahel võikski lihtsalt mõtiskleda selle üle, kas kõik asjad, mida me endale koju ostame, on ikka meile hädavajalikud. Tarbimisühiskonna paradoks on, et inimesed ostavad asju, mida nad tegelikult ei vaja, raha eest, mida neil tegelikult pole, et jätta muljet inimestele, kellel on neist ükskõik. Tarbimisel on oma osa ühiskonnas, aga see tekitab ka keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Ülemäärane tarbimine hävitab inimese võime elada lihtsalt niisama ja tunda lihtsalt niisama rõõmu elust enesest, ümbritsevast loodusest, lemmikloomadest, teistest inimestest.
Inimesed ei oska enam teisi rõõmustada ilma midagi ostmata, ilma raha kulutamata või millegi eest maksmata. Ðoppamine kuulub tänapäeva elu juurde ja suur osa inimestest ei ole võimeline sellest mitte mingil tingimusel loobuma. Ostuvaba päev võikski meelde tuletada, et inimene ei ole see, mis talle kuulub, ta on midagi enamat. Oma puhkepäevi ja vaba aega ei pea veetma ostukeskustes, kinkimine ei ole ilmtingimata kohustuslik ja kingi väärtus ei ole alati võrdne selle hinnaga. Teisele inimesele või ka iseendale pühendatud aeg on samuti väga väärtuslik kingitus.
Lihtne eluviis on muutumas vähehaaval aina populaarsemaks paljude inimeste seas ja arutu tarbimine hakkab vähehaaval taanduma. Inimesed vähendavad sellega oma stressi, keskkonna koormust, saavad rohkem vaba aega ja kergema südametunnistuse. Juba Gandhi on öelnud, et maailmas on piisavalt ruumi igaühe vajadustele, aga mitte igaühe ahnusele.
Ostmisel võiks inimene loobuda eelkõige selliste toodete ja teenuste tarbimisest, mille puhul loodusele kahju tekitatakse, mürgiseid kemikaale kasutatakse, töötajate õigusi rikutakse, lapstööjõudu ekspluateeritakse, toodangut loomadel katsetatakse, mingil viisil eetikanorme rikutakse.
Mida ette võtta päevadel, kui me ei ostle?
Võiks välja lülitada ka telefoni, kui tegemist on näiteks puhkepäevaga. Võiks kasutada ka ühistransporti vahelduseks. Võiks kohtuda sõprade, tuttavate, lähedastega ja lihtsalt võtta aega rääkimiseks-suhtlemiseks. Võiks mängida mõnda muusikainstrumenti või laulda, lugeda mõnd head raamatut. Tegelda lillede ja toataimedega või lemmikloomadega. Võiks minna lihtsalt õue kõndima või metsa alla sörkima. Võiks jääda kallimaga kauemaks voodisse. Võiks mediteerida, teha nalja, teha midagi, milleks raha ei kulu. Võiks selgeks õppida mõne tantsu või mõne uue oskuse. Võiks oma kodu korrastada: puhastada, koristada, mööbli paigutust muuta, midagi parandada. Võiks rohkem naeratada, sagedamini armastust avaldada, teistele häid sõnu öelda. Võiks kokku koguda oma vanad riided, jalatsid vm. asjad ja anda need kas heategevuseks või kinkida kellelegi, kes neid rohkem vajab. Võiks toita linde. Võiks ära viia tühja taara. Võiks küpsetada koogi käepärasest materjalist või valmistada mingi omapärase roa. Võiks kirjutada kirju või pidada päevikut. Võiks koos lähedastega midagi mängida: lauamänge, sportmänge, mõttemänge. Võiks minna rabamatkale või jalgrattaga sõitma. Võiks lihtsalt elamisestolemisest rõõmu tunda…
Kui on vaja ostmas käia, siis:
Osta võiks ainult neid kaupu, mida tõepoolest vajatakse. Suuri asju, mida väga harva kasutatakse, saab sageli ka rentida või sõpradelt laenata. Mõnikord võib ja annab asju ka parandada. Kõik asjad, mida ei kasutata ja mida ei vajata, võiks ära anda, kinkida, müüa või tagastada. Tasuks osta kvaliteetseid kaupu, mille kasutusaeg on pikem, mõnikord terve eluaeg ja isegi pärandatav järglastele.
Ühekordsete kaupade kasutamine on puhas raiskamine ja koormus keskkonnale. Võiks vältida tarbetut pakendamist (mõnede toodete puhul on siiski vajalik). Poodi minnes võiks vältida kilekotte ja kasutada enda kaasavõetud kandekotte. Osta võiks kohalikku kaupa ja kohalikelt tootjatelt-müüjatelt. Võiks osta ka korduvkasutatavatest materjalidest valmistatud kaupu. Võiks õppida prügi sorteerima ja võiks õhutada ka tuttavaid ja sõpru seda tegema. Võiks uurida rohkem kaupade koostist ja tootjaandmeid. Reklaami võiks lihtsalt ignoreerida.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.