Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Ma tulin su hinge järele
Mehe juurde ilmub Surm ja teatab: "Ma tulin su hinge järele!" Mees ohkab kergendatult ja karjub... -
Anekdoot: Loodusõpetuse tund
Loodusõpetuse tund. Õpetaja palub õpilastel nimetada üks taim, mis nutma ajab. Jukul kohe käsi püsti. Õpetaja:... -
Anekdoot: Voodis ja tööl
VOODIS: Hommikul kell 6:00. Suled 5 minutiks silmad, kell on 07:45. TÖÖL: Kell on 13:20. Suled...
