Iga tööandja võiks enne kellegi töölevõtmist temaga koos einestamas käia ja keerukaid tööintervjuusid polekski vaja läbi viia. Väidetavalt räägivad inimese söömisharjumused mõndagi tema tööharjumuste kohta.
Ahne söömine annab märku varjatud äkilisest iseloomust, mis töökollektiivis suhteid kipub pingestama. Kiiresti sööjad töötavad kiiresti, aga teevad sageli vigu ja peavad sageli aega kulutama tööde ümbertegemisele. Samas on nad ka kiired tegutsejad ja suudavad õigeks ajaks ikka valmis saada.
Kiiretel ahnetel sööjatel juhtub rohkem hooletusest tingitud vigu, aga nad suudavad ootamatus olukorras kiiresti ka reageerida. Probleeme lahendavad nad samuti kiiresti. Kes sööb kiiresti, aga valib toitu, see töötab kiiresti, aga iga tööd valmis tegema ei ole ja valib ka seltskonda. Kiired sööjad teevad hästi ja kiiresti sellist tööd, mis neile meeldib ja igaühega koos töötada ei taha. Head lauakombed viitavad heale lastetoale ja viisakale käitumisele kollektiivis. Sellised töötajad püüavad vältida ebameeldivusi. Inimesed, kes liialdatult tervislikult toituvad ja keda huvitab vaid vitamiinide hulk toidus, kipuvad olema kiuslikud ja norivad ka tööasjus. Võivad liiga palju oma nina teiste asjadesse toppida ja on kriitilised teiste suhtes.
Gurmaanid on samuti tööasjus väga valivad ja otsivad ka töötegemises naudinguid meeltele. Nad ei ole valmis igasugust tööd tegema ja soovivad alati parimaid “palasid” endale saada, nad ei talu närvilist ja probleemset õhkkonda. Samas võivad nad olla ka väga loomingulised oma töös. Aeglaselt ja korrektselt sööjad on head organisaatorid, neil on aega analüüsida ja planeerida. Nad mõtlevad piisavalt korralikult läbi ka töösituatsioonid ja seda parima tulemuse nimel. Kui inimene sööb kindlatel kellaaegadel, kindlaksmääratud ajal ja kohas, eelistab alati korralikult kaetud lauda, siis on ta korralik ja pedantne, aga samas kindlasti asjatundlik töötaja. Laisad töötajad tavaliselt songivad ka taldrikul toitu.
Aeglased toidusonkijad on ka aeglased ja vähese entusiasmiga töötegijad. Ka laisad töötajad võivad olla gurmaanid, sest elunaudingud neile enamasti meeldivad ja toit on üks naudingu allikatest. Räpakad sööjad on ka tööasjus lohakad. Liigsed dieedipidajad on sageli intrigaanid, ülemäära suure söögiisuga ülekaalulistel kipub olema madal enesehinnang või märtrikompleksid. Sellistel töötajatel kipub olema ka rohkem terviseprobleeme. Boheemlased ei hooligi eriti söögist, söömine on neil teisejärguline, samas võivad nad mingil enda valitud alal olla lausa hindamatud. Söömiskommetest võib mõndagi välja lugeda, aga vanarahva talupojatarkus ütleb nii: KES HÄSTI SÖÖB, TEEB KA HÄSTI TÖÖD.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.