 
|
 |
|
|
Pühapäev, 21.10.2018.a. |
|
Täna on nimepäev:
Celia, Celina, Celine, Ginta, Selena, Selene, Seliina, Selina, Ulita, Uljana, Ulla, Ulle, Ulli, Ursula
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 109 pilti (kokku 1360 pilti, vastatud 1251 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Pühapäev, 21.10.2018.a. |
|
|
 |
|
|
| Koolikiusamine |
|
| Reede, 13.07.2018.a. | Loetud: 512 korda
|
Foto: pexels.com
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine, luku taha panemine, raha "pommimine", pahatahtlike kuulujuttude levitamine, halvustamine, nilbete väljendite kasutamine, käperdamine jms. Tänapäeval on koolikiusamine kolinud suures osas sotsiaalvõrgustike keskkonda ja internetti. Koolikiusamine võib olla ka õpetajapoolne eelarvamuslik suhtumine ja ka õpetaja ise võib olla koolis laste poolt tagakiusatud.
Mida vastuolulisem on ühiskond, seda tasakaalutumad on tema liikmed. Koolikiusamine on tihedalt seotud ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Madala enesehinnanguga, tõrjutud ja tähelepanuta jäänud laste puhul väljendub see peamiselt vägivallatsemises ja kiusamises või kiusamise ohvriks olemises. Televisioon ja nutimaailm võimendavad seda. Lapsel pole veel täit ettekujutust tõelisusest ja tagajärgedest, mida üks või teine samm tegelikult kaasa toob.
Tänapäeval tundub olevat tekkinud väärarusaam, et üha rohkem vägivalda ongi loomulik ja paratamatu. Laps ei taju, kui palju teine inimene on võimeline taluma, mistõttu ka enesetapud koolieas pole haruldus (isegi koolitulistamine pole enam ulme). Laps ei hooma, et jalahoop võib tappa ja julmad sõnad parandamatult hinge haavata. On tõestatud fakt, et esmaspäeviti on lapsed agressiivsemad, sest nädalavahetusel vaatavad vägivaldseid filme või mängivad ennastunustavalt arvutimänge. Aga reaalses elus aega tagasi pöörata ei saa ja mitut elu ei ole. Vaenulikkus teiste vastu tuleneb enamasti hirmust ise haiget saada. Hirm laastab lapse psüühikat ja nii astutaksegi sageli just agressiivsusega hirmu vastu. Usalduse, hoolivuse, armastuse ja kindlustunde puudumine mõjutavad kooliskäijat last nii üht- kui teistpidi, temast võib kergemini saada nii tagakiusatav kui ka ise kiusaja. Ilusate asjadega armastust ja hoolivust kompenseerida ei saa. Ka liiga karm distsipliin, füüsiline karistamine ja psühholoogiline surve mõjuvad lapse teadvusele halvasti. Turvalises ja hoolivas keskkonnas kasvanud lapsed tunnetavad maailma paremini. Nad pole sugugi naiivsemad, vaid oskavad suhteid paremini analüüsida, leiavad sõpru ja partnereid kergemini. Kalduvus inimesi usaldada on kõrge intellekti tunnus.
Sotsiaalvõrgustikud annavad ühelt poolt võimaluse suhelda igal ajahetkel, vahendavad infot kiiresti, aga teiselt poolt annavad koolikiusamiseks uusi võimalusi. Sotsiaalvõrgustikest sõltuvuses olevad lapsed kaotavad huvi tegeliku elu vastu ega püüagi oma silmaringi laiendada muude vahenditega. Sõltuvusse satuvad just madala enesehinnanguga ja psüühilises häireseisundis olevad lapsed. Sotsiaalvõrgustike maailm on ebareaalne, kohutavalt tähtsaks muutub see, mida teised arvavad, mitte tegelik ja reaalne.
Inimene harjub kõigega ja ka laps võib isegi koolikiusamist paratamatuks pidada. Kui puuduvad usalduslikud suhted, siis lapsevanemani jõuab lapse hingevalu ja väsimus vaid siis, kui laps tõsiselt haigestub. Sotsiaalvõrgustikes ja nutiseadmetes pidev istumine ei lase lastel tegelikus reaalses elus sotsiaalset küpsust saavutada. Suhtlemiskogemused ja -oskused saavad areneda aga vaid reaalselt teistega suheldes. Sotsiaalne küpsus eeldab seda, et laps oskab omaealistega lävida, nendega koos mängida ning tegutseda ja võimalikke suhtlemisprobleeme ilma vägivalla ja kiusamise (või kiusamise alla sattumiseta) lahendada. Laps peab õppima ennast nägema reaalses ajas, ta vajab kokkupuuteid igas vanuses lastega. Endast nooremaid (ja nõrgemaid) lapsi õpib ta nii kaitsma, endast vanematega suheldes õpib suuremaid õigusi ja ka suuremaid kohustusi, omavanuste lastega suheldes saab ennast teistega võrrelda.
"Karuteene" teevad need vanemad, kes püüavad oma "võsukesi" omavanuste laste eest kaitsta ega võimalda piisavalt lävida, kartes teiste laste halba mõju. Halb on ka see, kui üldse lapse suhtlusringkonda ei kontrollita.
Koolis puutub laps paratamatult teiste lastega kokku, kuidas oskab ta siis lahendada seal tekkivaid probleeme, kui suhtlemiskogemused eakaaslastega puuduvad. Just ühises mängus või tegevuses omandab laps reaalseks suhtlemiseks vajalikud kogemused. Mäng on lapse peamine sotsiaalse teadvuse kujunemise vahend. Nii arenevad psüühilised protsessid, isikuomadused, fantaasiad, tajud ja loomingulised anded. Kui selle tegevuse käigus ka roppe sõnu omandatakse, siis pole see katastroof, küll õpitakse ära ka neid mitte tarvitama (vähemalt mitte valel ajal ja vales kohas). Täiskasvanute maailma aheldatud üksik laps on väga õnnetu ja hilisemas elus ka üsna abitu.
Artikkel jätkub... Vaata pärast personaalseid horoskoobipakkumisi...
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Präänik on parem kui piits
Enesepiitsutamine võib olla lõputu sunnitöö ja sellega õnnelikuks ei saa, see kurnab vaid ja viib viimasegi elurõõmunatukese. Jõudis ju Vargamäe Andreski samale järeldusele oma töö- ja vaevarikka elu lõpul. Hea inimene püüab teistele (eriti lähedastele) hõlpu anda enese arvelt... Loe edasi... |
| |
| 
Toiduga vähi vastu
Vähk ei tähenda tänapäeval alati surma, määrava tähtsusega on inimese usk ja elutahe, aga ka eluviisid mõjutavad haiguse kulgu. Vähil on lugematul hulgal sekundaarseid põhjusi, aga üks primaarne põhjus on kahjustunud mitokondrid (rakkude jõujaamad), mis toodavad energiat... Loe edasi... |
| |
| 
Koduseid ilu- ja tervisenippe
Kuidas käed puhtaks saab? Kuidas vabaneda ebameeldivast hingeõhust? Sellest ja paljudest muudest kodustest ilu- ja tervisenippidest antud artiklis juttu tulebki... Loe edasi... |
| |
| | 
Organism valib õige toidu
Stressiga kaasnevaid häireid pole võimalik dieediga ravida. Depressioon, neuroos, alateadlikud hirmud, töötus, seltskondlikkus, elu mõte jms ei sõltu toitumisest. Kehaliselt terve ja vaimselt tasakaalus inimene ei tarvitse üldse mõelda söögile, tema organism valib alateadlikult sellise toidu, mida antud ajahetkel kõige rohkem vajab... Loe edasi... |
|
Sibulasõbrad ja sibulavaenlased
Just sibulaliste (talisibula, murulaugu, porrulauk jt.) pealsed aitavad toidulauda rikastada C-vitamiiniga ja leevendavad kevadväsimusest tingitud vaevusi imehästi. Väga kasulik on ka mugul. Kibeda maitse ja terava lõhna tõttu on sibulal nii vaenlasi kui sõpru ja vägisi sööma sundida kedagi ei saa... Loe edasi... |
| | |
| | 
Kas vein on tervislik jook?
Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses... Loe edasi... |
|
Mida silmavärvus inimese kohta räägib
Silmade värvus on seotud geneetikaga, mis on kombinatsioon vanemate silmavärvusest. Maailmas on tehtud üsna palju uuringuid selgitamaks, kas inimese silma värvuse ja isiksuseomaduste vahel on seoseid... Loe edasi... |
| 
Otepää linnus
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada jasmiingardeeniat
Jasmiingardeenia igihaljad lehed on läikivad, tumerohelised, kuni 10 cm pikkused. Toatingimustes kasvab harunenud põõsastaim orienteeruvalt 50 cm pikkuseks, looduses võib aga taime kõrgus ulatuda 1.5 meetrini... Loe edasi... |
|
| 
Jõulukommetest
Jõulud ja jaanipäev on põhjamaade rahvaste suurimad pühad. Jõule on meie päevil seostatud Jumala Poja sündimisega, aga jõulud ulatuvad kaugemasse minevikku kui Kristuse sünniaeg. Põhjamaade paganad pidasid jõule ammu enne seda aega... Loe edasi... |
| |
| | 
Hingevalu lööb kehas välja
Sageli, kui kehas kuskil valu tuntakse, ei ole põhjus kehas endas, vaid hoopis inimese psüühikas. Mõnikord käib inimene mitmete arstide juures ega leia kuskilt abi. Loe edasi... |
|
| 
Kevadväsimus - müüt või tegelikkus
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla... Loe edasi... |
| |
| 
Vaesuse karma
Vaesuse toovad inimesed ise oma ellu, see pole Saatuse või Jumala tahe. Igaühe ees on vaba valik, aga vaesusest väljatulek on üks raskemaid väljakutseid üldse. Vaesuses elab miljoneid ja miljoneid inimesi. Idamaade filosoofia järgi tuleneb vaesuse karma rikkuse valest kasutamisest eelmises või ka selles elus... Loe edasi... |
| |
| | 
Töönarkomaania varjupool
Päevast päeva töörabamine mõjub varem või hiljem tervisele halvasti. Väidetavalt olevat töö teinud ahvist inimese, aga ahv erinevalt inimesest teeb oma vajalikud toimingud ära nii, et jääb aega ka puhkamiseks... Loe edasi... |
|
| 
Depressiooni leevendamine
Depressioon on sügava masenduse ja nukruse, allasurutuse, sünguse, rõhutuse, jõuetuse ja halva füüsilise enesetunde seisund, millega kaasneb mõtlemise ja kõne pidurdumine, "äraolekutunne", aktiivsuse ja initsiatiivi langus... Loe edasi... |
| |
Mida tähendavad erilised numbrikombinatsioonid igapäevaelus?
Igaühel on õnnenumbrid seotud tema isiklike numbritega (eelkõige elutee-, iseloomu-, hingenumbriga ja sünnikuupäevaga). Kui mingi number väga sageli kordub, siis tasub sellele alati tähelpanu pöörata. Isiklike numbrite sage kordumine viitab kas isiklikule õnnele või probleemidele, takistustele... Loe edasi... |
| | 
Eesti ilma rekordid
Millised on olnud eesti ilmastikunähtuste rekordid jooksval kuul, möödunud kuul, möödunud aastal? Siit leiad temperatuuri, sademete ja tuulekiiruse rekordid... Loe edasi... |
|
Kuidas sööb, nõnda teeb ka tööd
Iga tööandja võiks enne kellegi töölevõtmist temaga koos einestamas käia ja keerukaid tööintervjuusid polekski vaja läbi viia. Väidetavalt räägivad inimese söömisharjumused mõndagi tema tööharjumuste kohta... Loe edasi... |
| 
Mida head teeb puhta vee joomine kehale?
Mida noorem on inimene, seda rohkem on tema kehas vett. Lootes on 95%, vastsündinus 80%, täiskasvanud mehes 60-70%, täiskasvanud naises 40-60%. Vesi on inimese jaoks asendamatu. Kui ilma toiduta võib inimene vastu pidada 30-50 päeva, siis ilma veeta vaid 3-5 päeva. Öösel magades ja päeva jooksul tegutsedes vedelikutasakaal muutub, vett kaotatakse uriiniga, higistades, hingamisel, nutmisel... Loe edasi... |
| |
| | 
Suur moehoroskoop
Millised on Sinu moe-eelistused? Millised riided Sulle sobivad? Milliseid aksessuaare eelistad? Siit võiksid vastuse leida... Loe edasi... |
|
| 
Lõpp pereelu rahatülidele
Viiest paarist neljal tuleb ette tülitsemist rahaküsimustes. Lõpuks võib see paarisuhte ka kriitiliselt proovile panna. Rahaga ümberkäimist on võimalik õppida ja ka reeglid oleks mõistlik paarisuhtes paika panna kohe alguses. Rahaasjadest peaks olema mõlemal osapoolel ülevaade vähemalt ühist raha silmas pidades... Loe edasi... |
| 
Mälumäng: Sport ja arvud
Kas tead, spordialade reeglitest tulenevaid arve spordis? Kui suured on meeskonnad, milliste mõõtmetega on väravad jne. Pane oma teadmised proovile... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas puugita metsast välja tulla
Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi ja on ämblikute, skorpionite ja lestade sugulased. Nad on parasiidid vaid ajutiselt, suurem osa veedab neist oma elu maapinnal, aga teatud aja liiguvad nad koos peremeesloomadega... Loe edasi... |
|
| | 
Tule-element isiksuseomaduste määrajana
Tule-element muudab inimese arengule pühendunuks. See on kirglikkuse, tormakuse ja suurte energiavarude periood inimese elus. Tuli on element, mis võimendab inimesi loomupäraseid andeid, aga ka energiaid... Loe edasi... |
|
| 
Kuradikoobas Viimsi poolsaarel
Üks väga vana koobas, ilmselt Liivi- või Põhjasõja ajal kaevatud, on nn Kuradikoobas, mis asub Viimsi poolsaarel Krillimäe bussipeatuse lähedal (seal on ka Krillimäe matkarajad). Kaevatud on ilmselt sõjalisel otstarbel ja ilmselt kasutuses olnud laskemoonalaona... Loe edasi... |
| |
Õnnitlused ametipäevadeks
Eestis on hulk ametitega seonduvaid tähtpäevi. Kas tead neid? Saada oma kolleegile või tuttavale e-kaart ametipäevaks, olgu ta näiteks arhitekt, baarmen, ülemus, ehitaja, sekretär, hambaarst. Siit näed, millal konkreetsed ametipäevad on ja saada kohe ka e-kaart... Loe edasi... |
| 
Magnettormid
Värske info maa magnetvälja seisust ning Päikese röntgenkiirguse tasemest. Kui vajad hetkeinfot magnettormi kohta, siis vaata siit... Loe edasi... |
| |
Kassihoroskoop
Kass on väga armastatud lemmikloom, sest teda ei pea viima jalutama ja ta ei vaja dresseerimist. Nii lihtne see siiski pole, sest oma iseloomudelt on kassid erinevad nagu inimesedki... Loe edasi... |
| 
Kirepunktid inimese kehal
Bioaktiivsed punktid asuvad naha pinnast mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri sügavusel lihastel, kõõlustel, veresoonte- ja lümfiteede läheduses, liigesekapslil, luuümbrises. Punkt projitseerub nahale ja kui mingi häire korral kombata vastavat punkti, siis tuntakse kas valu või hoopis leevendust... Loe edasi... |
| 
Kaneel - suurepärane abivahend toataimedele
Kaneel on juba läbi aegade olnud üks populaarseimaid vürtse maailmas. Seda on juba ammustest aegadest kasutatud toitude juures, kuid ka samamoodi haiguste ravil, sest kaneelil on põletikuvastane toime. Aga kaneeli saab edukalt kasutada ka toataimede kasvatamisel. Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 
 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 10 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 21 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meestepäev
Meestepäeva tähistatakse 19. novembril. Päev kutsuti ellu 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos. Tänaseks päevaks on päev levinud üle maailma. Päeva eesmärgiks on tunnustada positiivseid meeseeskujusid,...
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Advent
Advent on Eestis suhteliselt uus nähtus, hakates siin levima alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Adventi tähistatakse neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani. Tegemist on jõulude...
Aega jäänud: 42 päeva
Saada e-kaart...
|
|
