Sisuturundus

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

2022. aasta I poolaastal laekus riigieelarvesse 15,1 miljonit eurot hasartmängumaksu, mida on 5% rohkem kui algselt planeeriti. Põhjuseid võib ilmselt otsida nii leevenenud piirangutest, sest pandeemia ajal olid tavakasiinod sisuliselt suletud kui ka üldisest elatustaseme tõusust, millest osa on jõudnud ka hasartmängudeni.

Hasartmängumaksuga maksustatakse Eesti Vabariigis kõiki tegevusi, mille eesmärgiks on hasart-, loto- ja õnnemängude pakkumine. Kõige tuntum neist on loomulikult Eesti Loto tegevus, mis riikliku aktsiaseltsina oma selles osas sisuliselt monopoli. Et Eestis toimuvad suuremad loteriid on seotud üle-euroopaliste mängupakkumistega, siis küündivad võimalikud võidusummad neis tõepoolest ulmelistesse kõrgustesse (isegi üle 100 miljoni euro), siis on mängijate suurenenud huvi mõistetav ja täiesti loogiline.

Vähem tuntud pole ka online-kasiinode ja kihlveokontorite tegevus. Kommertskanalite spordiülekannetes mainitakse sageli ühe või teise sportlase võiduvõimalust saadet spondeerivas veebiportaalis. Spordimängude kihlveod on ühelt poolt laialt levinud meelelahutus, kuid kindlasti ka suur äri, kus saavad tööd miljonid inimesed üle kogu maailma. Kihlveokontorid on ka paljude võistkondade ja spordivõistluste suursponsorid ning neid võib võrrelda nii riide- kui jalatsifirmadega, kes samuti sportlasi ja võistlusi oma brändi edendamisel osavasti ära kasutavad.

Kasutajamugavuse kiire kasvu tõttu – traditsiooniliselt tavapärane kihlveokontor on tänapäeval asendunud veebiportaaliga, millele pääseb kergesti ligi ka nutitelefonist – on kasutajate arv lühikese ajaga kümnetes kordades kasvanud. Eestis pole siiski kõik maailma spordiennustuse portaalid kättesaadavad, vaid geolokatsiooniga on piiratud nende veebisaitide kasutamine, mis pole enda tegevust Maksu- ja tolliametis registreerinud. Selline piirang on mõistlik ja mõistetav, sest tegemist on siiski maksustava ning litsentseeritud tegevusega, millest riigil on õiguslik eeldus tulu teenida.

Hasartmängumaksuga on maksustatud palju erinevaid tegevusi, millest allpool leiate lühikese ülevaate:

• õnnemängu korraldamisel iga mängulaua kohta, õnnemängu korraldamisel iga mänguautomaadi kohta;
  toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summadelt;
• õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panuste kohta;
• turniirina õnnemänguturniiri korraldamisel õnnemänguturniiri osalustasudest laekunud summa kohta ja ringmänguna õnnemänguturniiri korraldamisel;
• loterii korraldamisel piletite müügist saadud summast.

Mida hasartmängumaksust rahastatakse?

Varasemalt oli hasartmängumaksu seadusega ette nähtud, et 47,6% laekumistest eraldatakse otse Sotsiaalministeeriumile erinevate sihtotstarbeliste projektide toetamiseks. Ülejäänud laekumine jagunes võrdselt nelja ministeeriumi vahel: sotsiaal-, rahandus-, kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumid. Seetõttu oli siis ka selgemalt näha, täpselt milliste projektide toetuseks hasartmängumaksust laekunud vahendeid kasutati.

2021. aasta lõpus võttis aga Riigikogu vastu seaduse, millega hasartmängumaksust ei rahastata enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega vaadelda hasartmängumaksu edaspidi kui otsest rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekub kehtiva seaduse järgi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb piiratud paindlikkus otsustada vaid valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudeli jäi aga samaks ning kehtivat korda ei muudetud.

Eelnõuga täiendati ka riigieelarve seadust sellisel viisil, et kohalikel omavalitsusüksustel on võimalus rakendada osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogramme ning nendega seotud tugiteenuseid. Hasartmängumaksu laekumistest rahastatakse näiteks sotsiaalministeeriumi kaudu väikeprojekte, mis hõlmavad selliseid tegevusvaldkondi nagu meditsiin, hoolekanne, eakad inimesed ja hasartmängusõltuvusega inimesed.

Selliste väikeprojektide toetamise määr on olnud 8000 eurot ühe taotluse kohta ning kokku eelmisel aastal ühes voorus 100 000 eurot. Ühest taotlusvoorust saabki toetust ligi 15 projekti; taotlejate hulk on loomulikult kordades suurem. Täpsemat infot toetuste kohta leiate sotsiaalministeeriumi kodulehelt ja e-toetuse keskkonnast.

Kuigi hasartmängu võivad tekitada sõltuvust, siis riigi jaoks on ikkagi tegemist ühe tulu teenimise allikana, millest rahastada sotsiaalhoolekannet ning kultuuri. Sarnasusi võib leida nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisiga, mis keelamise korral riigi rahakotti oluliseks õhemaks muudaks.