Rubriik: Anekdoodid (2)

“Ma panin eelmine nädal ajalehte tutvumiskuulutuse, et otsin elukaaslast,” räägib mees on sõbrale. “Sain päris palju vastuseid.”

“Ja mis sulle vastati?”

“Peamiselt ikka ühte – “võta minu oma!””

Zimbabwe presidendil on sada armukest, üks neist on AIDSi-haige.
Praegu selgitatakse, kes neist.

Ema vestleb Jukuga.

“Mida täna teile koolis õpetati.”

“Kirjutamist.”

“Oi kui tore. Mida te kirjutasite?”

“Ei tea. Lugemist pole meile veel õpetatud.”

“Mis sa otsid?” küsib naine oma mehelt.

“Raamatut nimega “Kuidas kauem elada?””

“Ma viskasin selle ära.”

Kunstnik õpib arstiks.

Temalt uuritakse põhjuseid, miks ta niimoodi ametit vahetas.

“Teate, minu maalidel on kõik vead alati näha ja teistele kritiseerida. Aga arsti vigu varjab muld.”

Kaks sõpra vestlevad:
“Minu veresoontes voolab inglise, eest, taani ja vene verd.”
“Oh jumal küll. On su ema alles ringi tõmmanud.”

Lord hüüab oma teenrile: “Steve too klaver siia!”

Teenija küsib: “Kas hakkate klaverit mängima?”

“Ei. Unustasin tikud klaveri kaanele.”

Kohtuvad kaks meest.

“Kuidas sa nii hästi ennast pruuniks päevitasid?”

“Nudistide rannas käisin. Sain terve keha pruuniks.”

“Aga miks sul silmade ümber valged rõngad on.”

“Kasutasin binoklit.”

“Kuule, ega sa ei tea, kuidas Ülo elab?”

“Ülo või? Ülo suri juba kaks aastat tagasi.”

“Siis on ok. Ma arvasin, et ta on minu peale veel pahane.”