Hammaste ja igemete seisund on sageli paljude tõsisemate haiguste põhjuseks, see mõjutab kogu organismi ja põletikud suus on lausa ohtlikud.

Uuringute järgi peseb umbes 80% eestlastest, seejuures vaid pooled meestest, hambaid kaks korda päevas ja hambaniit alles hakkab eestlaste harjumuste hulka tulema. Umbes viiendikul üle kolmekümnestest esineb igemehaigusi ja kaariest. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem on igemehaigusi, sest hambakaelad paljastuvad ja hambaluu kanalid on rohkem avatud. Mõningal määral aitavad ravihambapastad ja korralik suuhügieen seda leevendada. Üheks probleemiks on vananedes süljevooluse vähenemine. Sülg aitab loomulikul teel suuõõnt korras hoida, sest loputab suud, puhastab hambavaapa, kaitseb liigse kuivuse eest ja vähendab mikroobe. Kuivas suus levivad seennakkused, kaaries ja igemehaigused. Abiks on närimist vajav toit, ksülitooliga närimiskumm, vee joomine, suu niisutamine. Kartulikrõpsud ja tärkliserohked küpsised on hammastele isegi kahjulikumad kui kommid, sest tekitavad suurema happerünnaku. Mõistlik oleks teha paar maiustamispäeva nädalas ja vältida söögikordade vahel näksimist. Ksülitool, kõvad juustud ja kiudainerikkad toidud aitavad hambaauke vältida.

Pärast hapude jookide või veini joomist ja pärast puuviljade söömist peaks suud veega loputama või juustuga neutraliseerima. Kohe peale söömist hambaid pesta ei tohiks, sest hambavaap on nõrgenenud seisus. Peaks ootama vähemalt pool tundi.

Kui kaariest ravida algstaadiumis on lihtne, siis ohtlikumad on põletikus igemetaskud, millest jõuavad mikroobid vere kaudu kogu kehasse, tekitavad südame- ja kopsuhaigusi ning diabeeti. Väljakujunenud parodontiit tekitab põletikke arteriseintes, veresoonesiseseid trombe, mis võivad verevarustuse blokeerida ja lõppstaadiumis kukuvad hambad lihtsalt välja. Parodontiit võib areneda valudeta, mistõttu seda märgatakse sageli liiga hilja.

Kuidas hoolitseda tervete igemete eest?

Hammaste ja igemete tervisele teevad head koeensüüm Q10, C-vitamiin ja omega3 rasvhapped. Suu loputamine taruvaiku sisaldava suuloputusvahendiga vabastab katust ja põletikest. Roheline tee sisaldab antioksüdante ja hävitab suus olevaid halbu baktereid ning mikroobe. Tuleks vältida ülearust hammaste puurimist ja amalgaamplomme, mis kahjustavad igemeid ning hambaid. Tuleks puhastada järjepidevalt hambavahesid ning vältida suhkrurikkaid näkse toidukordade vahel. Ka hammaste valgendamine ei mõju hammaste tervisele hästi, sest kulutab hamba emaili. Veritsevad igemed levitavad halba suulõhna, põhjustavad hammaste loksumist ja hiljem parodontiiti (hammaste kaotamist). Parodontiit on hambaid ümbritsevate kudede põletik, mis on tingitud pärilikest teguritest, hammaste halvast hooldusest ja immuunsüsteemi nõrgenemisest. Suus hambakatuna esinevad mikroobid eritavad toksiine, mis otsekui lahustavad luud. Ravi on sellisel juhul edukas ainult järjepidevuse korral. Suuhaavandid ehk aftid viitavad seedetrakti haigustele.

Nätsuga ei maksaks liialdada, ka selle pidev närimine võib põhjustada kroonilist igemepõletikku, kasutama peaks vaid peale sööki, siis aitab see hambaid puhastada. Looduslikest vahenditest aitavad igemete olukorda parandada tammekooretõmmis ja taruvaik.

Kõik hambad on inimesele vajalikud, isegi tarkusehambad. Pole mõistlik neid ilma tõsise põhjuseta lasta välja tõmmata. Hilisemas eas tekivad suured hambavahed, kui hambaid puudu on. Liiga hilja lõikuvad tarkusehambad on aga probleem, sest see on väga valurikas protsess. Hammaste säilitamiseks on vaja neile tööd anda. Hambad on kõige tugevam kude inimese organismis. Kui neile piisavalt koormust anda, siis saavad ka tugikoed (igemed) piisavalt verega varustatud ja neid on võimalik elu lõpuni säilitada. Näiteks porgandid ning pähklid annavad hammastele tööd ja ka pehmet toitu tuleks mäluda vähemalt 3-4 korda kauem, kui ollakse harjunud seda tegema.

Hambaid tuleks pesta vähemalt kaks korda päevas ja harjata tuleks ka keele- ja suulaepoolselt pinnalt. Soovitatav aeg söömise ja hambapesu vahel peaks olema pool tundi. Soovitatav on pesta hommikul hambaid pärast ärkamist ja enne söömist. Söömisel on hambaemail nõrgenenud seisus ja kohe pärast söömist pesemine võib seda kahjustada. Harjumusest kohe peale sööki hambaid pesta tulenevad hambaaugud ja tundlikkuse probleem. Hommikul peale ärkamist pestes saab suu puhtaks öö jooksul tekkinud bakteritest. Soovituslik on ka pehme hambaharja kasutamine, veel parem on elektriline hambahari, millel saab õige aja (vähemalt 2 minutit) programmeerida.

On väär arusaam, et hambaid tuleb pesta ringjate või üles alla liigutustega. Õige on soft märgistusega harjaga pehme survega edasi-tagasi harjamine, hoides harja umbes 45? nurga all poolviltu. Tuleks kujundada kindel järjekord, et ükski osa puhastamata ei jääks, sest puhastada tuleb hambakaartel nii sise- kui välispindu, nii eest kui tagant.

Igal inimesel peaks olema isiklik hambahari, seda ei tohiks laenata isegi mitte oma kallimale. Hambaharja peaks vahetama uue vastu iga kolme kuu tagant. NB! Kõige olulisem on pesta igeme ja hammaste vahelist piiri nii sees- kui väljaspoolt. Piisab hammaste pesemisest hommikul ja õhtul (vähemalt 2 minutit). Hambaniiti on mõistlik kasutada enne hammaste pesemist. Hambaharjad ei pääse hambavahedesse ja seal roiskuvad toidujäätmed kahjustavad nii hambaid kui igemeid. Hambavahede puhastamiseks sobivad hambaniidid, -lindid ja ka spetsiaalsed hambavahede puhastamiseks mõeldud erineva suurusega harjakesed. Hambatikud on mõeldud suuremate vahede puhastamiseks.

Kogu kaltsiumi, mis on peamine hammaste ja luude tugevdaja, peaks saama kätte toidust. Suuprobleeme ja hammaste veritsemist ning igemeprobleeme põhjustavad lisaks halvale suuhügieenile ka sisesekretsioonihäired, seedekulgla-, südemeja veresoonkonnahaigused, ühekülgne toitumine, vitamiinipuudus (eriti C vitamiin) ja magusad joogid ning kleepuvad näksid. Suuprobleemide puhul on abiks Þen-Þeni tooted, kuldjuur, tilliseemneleotis, kasemahl, saialille- või paiseleheõite leotis jt. looduslikud toonikud. Drooge tehakse keedetud sooja veega, lastakse kinniselt seista 8-10 tundi, juuakse 3-4 korda päevas tühja kõhuga.

Suu loputamiseks sobivad nõrk kaaliumpermanganaadi või meresoola lahus, väga head on ka salvei- ja raudrohutõmmised. Igemeid võib määrida rafineerimata oliivõliga, millesse on lisatud mõned tilgad saialille-, taruvaigu-, kummelitinktuuri või astelpajuõli. Pärast suu määrimist või loputamist ei tohiks mitu tundi süüa ega veega suud loputada. Oluline on mitte liiga tihti näksida, hammastele on vaja anda puhkust söögikordade vahel. NB! Liiga desifintseeriva lahusega suud loputades hävitatakse ühtlasi ka suus olevad kasulikud bakterid.

Hammaste olukord oleneb väga palju toitumisest. Parodontoos ja igemeprobleemid annavad märku sellest, et organismis on vähe C vitamiini ja B grupi vitamiine. Kõige rohkem on hammastele vajalikke aineid spinatis, petersellilehtedes, roosikeedises ja -mahlas, tsitrusviljades, murulaugus, sibulapealsetes, roos- ja lehtkapsas, paprikas. Organism ei kogu C vitamiini, mistõttu seda on vaja tarbida iga päev. Öeldakse, et iga laps maksab emale ühe hamba, sest looteeas tarvitab laps ema kehas olevat kaltsiumi.

Parodontoosihaiged joovad kindlasti liiga vähe piima ja tarbivad suhteliselt vähe piimatooteid. Kõige paremini on kaltsium omastatav kohupiimast ja kodujuustust. Kaltsium, magneesium ja tsink on need mineraalid, mida on hammastele ja luudele kõige rohkem vaja. Kaltsiumit organism üksi ei omasta, tuleb võtta koos magneesiumiga. Ka päikesevitamiin D³ aitab hammaste olukorda parandada. Luude tihedus (seejuures ka hamba igemes olevate osade) taastub 2-3 aastaga.

Liikuvate hammaste tarbeks on hea tammelehe, kortslehe, salvei ja linnurohu leotis. Võrdsetes osades ürdid valatakse üle külma veega ja jäetakse üheks ööks seisma. Soojendatud leotisega loputatakse suud mitu korda päevas.

Hammaste tervishoiule mõeldes, tuleks võimalikult vähe kasutada rafineeritud taimeõlisid, valget jahu, suhkrut maksimaalselt nädalas 6-9 tl. Rafineeritud taimeõlid on peaaegu kõigis tööstuslikult toodetud pakendatud toitudes. Rafineeritud rapsi-, soja-, maisi-, maapähkliõli võiks asendada kookosõli, loomse rasva, peki, või (selitatud või ehk sheavõi), avokaado ja oliivõliga. Võimalikult vähe kasutada valget jahu (sai, pasta, valge riis, kreekerid, tööstuslikud hommikusöögihelbed). Kooritud lahja piima võiks asendada täispiimaga. Valge jahu saab asendada täisterajahuga (2-3 portsu nädalas). Tervislikumad teraviljatooted on pruun riis, oder, kaer, hirss, speltajahu, kinoa. Jahutooted võib asendada ka porgandi, läätsede, ubade, kikerhernestega. Suhkru tarbimise piiramine võib olla suurim väljakutse, sest võivad tekkida peavalud, väsimus, valud kehas, gripisarnased sümptomid. Suhkrusõltuvusest vabanemiseks peaks kaheks nädalaks jätma välja peale suhkru ka puuviljad. Välja peaks lülitama kõik tööstuslikult toodetud toidud, milles on rohkem kui 5-6 g suhkrut 100 g kohta, magusad pudeli- ja spordijoogid, poest saadavad puuviljamahlad, hommikusöögihelbed, salatikastmed, konserveeritud tooted. Joomiseks on kõige parem puhas vesi ja 2-3 puuvilja päevas on piisav.

Hammastele on väga kasulik kookosõli, mis imendub kiiresti vereringesse ja aitab vältida magusaisu. 1 spl võid annab täiskõhutunde, 1 spl hapukapsast ja 1 peotäis vürtsikaid pähleid (eriti Brasiilia) aitavad magusaisu vähendada. Magusaisu vähendavad veel roheline või piparmünditee, kuum või külm duðð, kehaline aktiivsus, A-vitamiin, tursamaks, D3 vitamiin, kaltsium-magneesium, vitamiinid E, K (rasvlahustuvad vitamiinid), viibimine päikese käes, hapukapsas, keefir, täispiim, kondi- või aedviljapuljong, luuüdi, kala, liha, mereannid, rupskid, tomati või apelsini mahl, küpsetatud puuviljad, täisteratooted.

Austraalias teostatud uuringud on avastanud, et hammaste lagunemine on pöörduv protsess, hambad võivad paraneda ka ilma puurimise ja plommideta söömisharjumusi muutes. Hammaste demineraliseerumine ja taastumine toimub ka ilma vahelesegamiseta, aga see on väga pikaajaline protsess. Ka kaariese levik hamba sisemise kihini võtab aega 4-8 aastat, liiga varases staadiumis puurimine vaid kiirendab seda protsessi.

Suuõõne pH taset mõjutavad rohelised joogid, köögiviljasmuutid, salatid, klorella preparaadid, suu loputamine magneesiumhüdroksiidiga (magneesiumi piim). Koduse vahendina võib vees lahustada 1 tl meresoola ja 1 tl soodat, loputada lahusega suud ja sülitada välja. Hammaste lagunemist aitavad peatada kookosõli, viinamarajseemne ekstrakt, kaneeli- ja nelgiõli.

Hooldamiseks on optimaalne pesta hambaid kaks korda päevas (hommikul pärast tõusmist ja õhtul enne magamaminekut). Üks kord päevas tuleks kasutada hambaniiti (alati enne pesemist) ning üks kord aastas võiks lasta arstil hammastelt katu eemaldada ja hammaste ning igemete olukorda kontrollida.