Hammaste ja igemete seisund on sageli paljude tõsisemate haiguste põhjuseks, see mõjutab kogu organismi ja põletikud suus on lausa ohtlikud.

Uuringute järgi peseb umbes 80% eestlastest, seejuures vaid pooled meestest, hambaid kaks korda päevas ja hambaniit alles hakkab eestlaste harjumuste hulka tulema. Umbes viiendikul üle kolmekümnestest esineb igemehaigusi ja kaariest. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem on igemehaigusi, sest hambakaelad paljastuvad ja hambaluu kanalid on rohkem avatud. Mõningal määral aitavad ravihambapastad ja korralik suuhügieen seda leevendada. Üheks probleemiks on vananedes süljevooluse vähenemine. Sülg aitab loomulikul teel suuõõnt korras hoida, sest loputab suud, puhastab hambavaapa, kaitseb liigse kuivuse eest ja vähendab mikroobe. Kuivas suus levivad seennakkused, kaaries ja igemehaigused. Abiks on närimist vajav toit, ksülitooliga närimiskumm, vee joomine, suu niisutamine. Kartulikrõpsud ja tärkliserohked küpsised on hammastele isegi kahjulikumad kui kommid, sest tekitavad suurema happerünnaku. Mõistlik oleks teha paar maiustamispäeva nädalas ja vältida söögikordade vahel näksimist. Ksülitool, kõvad juustud ja kiudainerikkad toidud aitavad hambaauke vältida.

Pärast hapude jookide või veini joomist ja pärast puuviljade söömist peaks suud veega loputama või juustuga neutraliseerima. Kohe peale söömist hambaid pesta ei tohiks, sest hambavaap on nõrgenenud seisus. Peaks ootama vähemalt pool tundi.

Kui kaariest ravida algstaadiumis on lihtne, siis ohtlikumad on põletikus igemetaskud, millest jõuavad mikroobid vere kaudu kogu kehasse, tekitavad südame- ja kopsuhaigusi ning diabeeti. Väljakujunenud parodontiit tekitab põletikke arteriseintes, veresoonesiseseid trombe, mis võivad verevarustuse blokeerida ja lõppstaadiumis kukuvad hambad lihtsalt välja. Parodontiit võib areneda valudeta, mistõttu seda märgatakse sageli liiga hilja.

Kuidas hoolitseda tervete igemete eest?

Hammaste ja igemete tervisele teevad head koeensüüm Q10, C-vitamiin ja omega3 rasvhapped. Suu loputamine taruvaiku sisaldava suuloputusvahendiga vabastab katust ja põletikest. Roheline tee sisaldab antioksüdante ja hävitab suus olevaid halbu baktereid ning mikroobe. Tuleks vältida ülearust hammaste puurimist ja amalgaamplomme, mis kahjustavad igemeid ning hambaid. Tuleks puhastada järjepidevalt hambavahesid ning vältida suhkrurikkaid näkse toidukordade vahel. Ka hammaste valgendamine ei mõju hammaste tervisele hästi, sest kulutab hamba emaili. Veritsevad igemed levitavad halba suulõhna, põhjustavad hammaste loksumist ja hiljem parodontiiti (hammaste kaotamist). Parodontiit on hambaid ümbritsevate kudede põletik, mis on tingitud pärilikest teguritest, hammaste halvast hooldusest ja immuunsüsteemi nõrgenemisest. Suus hambakatuna esinevad mikroobid eritavad toksiine, mis otsekui lahustavad luud. Ravi on sellisel juhul edukas ainult järjepidevuse korral. Suuhaavandid ehk aftid viitavad seedetrakti haigustele.

Nätsuga ei maksaks liialdada, ka selle pidev närimine võib põhjustada kroonilist igemepõletikku, kasutama peaks vaid peale sööki, siis aitab see hambaid puhastada. Looduslikest vahenditest aitavad igemete olukorda parandada tammekooretõmmis ja taruvaik.

Kõik hambad on inimesele vajalikud, isegi tarkusehambad. Pole mõistlik neid ilma tõsise põhjuseta lasta välja tõmmata. Hilisemas eas tekivad suured hambavahed, kui hambaid puudu on. Liiga hilja lõikuvad tarkusehambad on aga probleem, sest see on väga valurikas protsess. Hammaste säilitamiseks on vaja neile tööd anda. Hambad on kõige tugevam kude inimese organismis. Kui neile piisavalt koormust anda, siis saavad ka tugikoed (igemed) piisavalt verega varustatud ja neid on võimalik elu lõpuni säilitada. Näiteks porgandid ning pähklid annavad hammastele tööd ja ka pehmet toitu tuleks mäluda vähemalt 3-4 korda kauem, kui ollakse harjunud seda tegema.

Hambaid tuleks pesta vähemalt kaks korda päevas ja harjata tuleks ka keele- ja suulaepoolselt pinnalt. Soovitatav aeg söömise ja hambapesu vahel peaks olema pool tundi. Soovitatav on pesta hommikul hambaid pärast ärkamist ja enne söömist. Söömisel on hambaemail nõrgenenud seisus ja kohe pärast söömist pesemine võib seda kahjustada. Harjumusest kohe peale sööki hambaid pesta tulenevad hambaaugud ja tundlikkuse probleem. Hommikul peale ärkamist pestes saab suu puhtaks öö jooksul tekkinud bakteritest. Soovituslik on ka pehme hambaharja kasutamine, veel parem on elektriline hambahari, millel saab õige aja (vähemalt 2 minutit) programmeerida.

On väär arusaam, et hambaid tuleb pesta ringjate või üles alla liigutustega. Õige on soft märgistusega harjaga pehme survega edasi-tagasi harjamine, hoides harja umbes 45? nurga all poolviltu. Tuleks kujundada kindel järjekord, et ükski osa puhastamata ei jääks, sest puhastada tuleb hambakaartel nii sise- kui välispindu, nii eest kui tagant.

Igal inimesel peaks olema isiklik hambahari, seda ei tohiks laenata isegi mitte oma kallimale. Hambaharja peaks vahetama uue vastu iga kolme kuu tagant. NB! Kõige olulisem on pesta igeme ja hammaste vahelist piiri nii sees- kui väljaspoolt. Piisab hammaste pesemisest hommikul ja õhtul (vähemalt 2 minutit). Hambaniiti on mõistlik kasutada enne hammaste pesemist. Hambaharjad ei pääse hambavahedesse ja seal roiskuvad toidujäätmed kahjustavad nii hambaid kui igemeid. Hambavahede puhastamiseks sobivad hambaniidid, -lindid ja ka spetsiaalsed hambavahede puhastamiseks mõeldud erineva suurusega harjakesed. Hambatikud on mõeldud suuremate vahede puhastamiseks.

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Õhtune Tallinna kesklinn  Koluvere loss  Laineline maastik päikeseloojangus
Vaata kõiki pilte »