Kuidas vältida ja kummutada kuulujutte

Psühholoogilises plaanis on kuulujutu rääkimine ehk rahvakeeli “keelepeksmine” üldinimlik tegevus, mille käigus edastatakse rohkem või vähem moonutatud tõde. Kuigi info on väär, võib sellel olla mingisugune tõepõhi all. Ütleb ju vanasõnagi, et kus suitsu, seal tuld. Kuulujutt võib tekkida tahtlikult ja tahtmatult, see võib olla heatahtlik ja pahatahtlik, oleneb rääkija iseloomuomadustest, arengutasemest, moraalitunnetusest ja eetilistest tõekspidamistest, mida ja kuidas ta infot edastab. Inimesed näevad asju erinevalt ja saavad elust aru samuti igaüks omamoodi, mistõttu jutu sisu oleneb kuulujutu levitaja rikutuse tasemest. Mida huvitavam või hirmsam edastatav info on, seda enam “vürtsitab” iga levitaja seda oma „maitse” järgi. Ka sotsiaalmeedia ja „kollane” ajakirjandus võimendavad seda protsessi. Kuulujutud on eksisteerinud ilmselt sellest ajast alates, kui inimene rääkima õppis. Nende tekkimisele aitab kaasa hägune ja ebamäärane avalik info, erapooletu info eiramine, ametliku info puudumine või liiga palju erinevat infot.




Inimesed ise muudavad ja täiendavad uudiseid oma suva järgi, võimendades neid üht- või teistpidi. Nii tekkivad ka müüdid ülitervislikest ja ülikahjulikest asjadest. Igasugused imeravimid ja vahendid võetakse väga ruttu omaks, sest kõik tahavad olla ilusad, edukad, saledad, targad, rikkad, kuulsad. Ka surmahaigustest “parandajad”, imeravitsejad ja needustest vabastajad lähevad hästi peale, tarvitseb vaid jutt liikvele lasta. Pidevat ja laialt levivat valet hakatakse varem või hiljem uskuma. Kuulujuttude uskumise puhul määravad sellega kaasaminemise inimese sotsiaalne ja kultuuriline taust, tema psüühiline seisund, isikuomadused ning iseseisva mõtlemise võime. Kuulujutud on suunatud väga sageli kellegi perekonna, positsiooni, karjääri, sõprus- või armusuhete kõigutamiseks, sageli isegi purustamiseks.




Kuulujutud aitavad ka hirmu ja paanikat levitada. Kadedad inimesed “tühistavad” teise inimese mõnikord täielikult, eriti kui tegemist on tõelise isiksusega, kes on positsiooni saavutanud vaid tänu oma isiksuse omadustele või kelle maailmavaade on isikupärane ja erinev „hallist massist”. Tugevaid ja erilisi isiksusi kahjustatakse meelsasti kuulujuttudega. Keskpärasusest kõrgemal olevad inimesed äratavad alati huvi ja kadedust massides, uudishimu sunnib võtma tõena iga šokeerivat infokildu. See on ka poliitikas väga levinud võte, et kellegi populaarsust vähendada. Ka tõest infot saab moonutada mõne sõna lisamise, ärajätmise või kirjavahemärkide nihutamisega. On ju kooliajast teada näide koma tähtsusest ühe valitseja korraldusel: Üles puua, mitte armu anda! Üles puua mitte, armu anda! Seetõttu püüavadki edukad, kuulsad ja rikkad inimesed oma eraelu avalikkuse eest kiivalt kaitsta või näitavad ainult ilusat pilti sellest. Tegelikult on seda väga raske teha, sest „väikeste” inimeste uudishimu on suur ja kuulsustega seotud info müüb.




Paljusid inimesi häirib isegi see, kui keegi tundub liiga õnnelik olevat. Alati leidub igas ühiskonnas nn „Ladra-Leenusid” ja kadedaid ning pahatahtlikke inimesi. Isegi meedias leviv info pole alati tõde. Sõnaga “tapetakse” rohkem kui taparelvadega. Vaid harvadel juhtudel saab mõni eriti süüdimatu karistada. Kuulujuttude leviku kõige soodsamaks pinnaseks on paljusid inimesi puudutavad sündmused, mis võivad olla poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, turvatunnet puudutavad. Hirmu ja paanikat külvata saab just kuulujutte levitades. Kui saadav avalik info on ebatäpne, puudulik või lausa puudub, siis hakkavadki kuulujutud levima.




Mida saab teha enda ja lähedaste kaitseks?

Pole mõistlik hakata juba liikvele läinud kuulujutu vastu võitlema, see vaid laiendab levikut. Kuulujutu ümberlükkamise katsed enamasti ebaõnnestuvad, on väga keeruline lükata ümber rahva sekka laiali levinud kuulujuttu. Võib pigem järele kiita, aidata kaasa sel viisil, et kuulujutt absurdseks muutub. Selline humoorikas „õli tulle valamine” võtab kuulujutu rääkijalt ära tema „relvad” ja aitab kuulujuttu kustutada. Kui kuulujutt muutub absurdseks, siis seda enam ei usuta. Kõigil ei ole paraku naljasoont ja mõni võtab ka nalja tõe pähe. Igaühel pole ka julgust enda üle nalja visata. Kui kuulujutt on läinud tõeliselt liikvele, on lohutuseks vaid see, et ajapikku see ununeb, sest varem või hiljem tulevad peale uued uudised ja kuulujutud. Mõistlikum on siis lihtsalt senikaua madalamat profiili hoida.




On väga mõistlik hoiduda eelarvamustest teiste inimeste kohta, isegi kui nad ei meeldi. Vähemalt kuulujutu levitamise liimile tark inimene vabatahtlikult ei lähe. Nt on ju levinud arusaamad, et kui vanemad on joodikud, siis on lapsed ilmtingimata vargad ja pätid, blondiinid on rumalad ja kergemeelsed, vaesed on lollid ja laisad, laps on täiskasvanust rumalam, kõik poliitikud on valelikud jne jne, alati see nii aga pole. Eelarvamusi on lõputult ja paljud hoiavad neist kümne küünega kinni ning levitavad valemüüte pidevalt edasi, seejuures teiste inimeste mainet kahjustades. Kuulujuttude pahatahtlik levitaja peaks siiski arvestama sellega, et karma toimib ka selles osas ja ükskord peab ta ise seisma silmitsi oma halva teo ja rumaluse tagajärgedega.




Üks võimalus kuulujuttudest hoiduda on väga valitud või vähene suhtlemine, aga antisotsiaalsus produktiivses eas muudab inimese elu keeruliseks, lapseeas on see lausa talumatu. Vanemas eas on lihtsam, enamasti väheneb suhtlemise vajadus küpsemas eas, tegelikult ei häiri siis ka kuulujutud enam eriti. Oma lähemat suhtlusringi saab igaüks ise valida. Edukatel inimestel on see küll raskem, sest suhelda tuleb ka nendega, kes ei meeldi ja ka meediaga peab suhtlema. Oma intiimsemat eraelu detailselt avalikkuse ette laotada pole mõistlik, kui just ei soovita skandaalset kuulsust endale. Kuulujuttude levitajatest ja pahatahtlikest inimestest on mõistlik hoida nii kaugele kui võimalik.




Kuulujutte täielikult vältida ilmselt ei saagi, võib-olla vaid siis, kui täielikult erakuna elatakse ja ka sel juhul peaks inimene olema täiesti tundmatu teiste jaoks. Kui inimene julgeb olla igas olukorras tema ise, on enda ja oma lähedaste ning tõeliste sõprade vastu võimalikult aus ning hooliv, siis ei kaota ta vähemalt raskel hetkel toetajaid. Isegi siirad ja avalad poliitikud võidavad rahva poolehoiu, kui nad oma vigu ausalt ise tunnistavad. Olgu tegemist tuntud või lihtsa inimesega, pole mõistlik endale liiga agaralt vaenlasi ja kadetsejaid tekitada, neid tekkib elu jooksul igal inimesel niigi. Iga kuuldud juttu tõe pähe võtta on aga lausa rumalus.




Kui inimene on aus ja südametunnistusega, siis ei murra teda ka kuulujutt. See võib küll kahjustada, aga varem või hiljem tuleb tõde päevavalgele. Ütleb ju vanasõnagi, et valel on lühikesed jalad ja kuulujutt on väärinfo isegi siis, kui tal mingi tõepõhi all on. Mida ise oma silmaga pole nähtud, selle suhtes tasub alati olla pisut skeptiline.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Lapse horoskoop


Inimese isiksuse ja elutee skeemi põhjalik numeroloogiline analüüs (põhjalikum variant)


Aastahoroskoop (armastuse otsijale)


Käevõru: ahhaat


Külmakott: Volkswagen (25 l)


Tassid (6 tk)


Kõrvarõngad: mesilane


Söögiriistade komplekt (24 tk)


Kaelakee: panda


Taro kaardid: The Spirit of Nature Oracle (koos raamatuga)


Seinakaunistus: kameeleon


Kõrvarõngad: tüdruk ja kass



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused