Päev: 1. jaanuar 2017

Aevastasin kodus arvuti ees ja kohe hakkas viirusetõrje tööle.

Kodus pole üldsegi nii igav olla.

Kuidas saab selline asi küll juhtuda, et ühes riisipakis on 2812 tera ja teises 2876 tera?

Nad ütlesid, et poodi minnes piisab, kui kannad maski ja kindaid. Nii tegingi.

Kuid aru ei saa, miks siis teistel kõigil riided seljas on.

Räägitakse, et kui inimene väga midagi soovib, siis ta soov täitub.

Tundub et ma pole vist inimene…

Kui koolid väga kauaks suletuks jäävad, siis mõtlevad lapsevanemad vaktsiini enne välja kui teadlased.

Teine nädal karantiinis.

Vestlesin täna ämblikuga.

Täitsa normaalne tüüp, töötab võrgudisainerina.

Kuidagi kurb hakkas:

Koroonaviiruse jaoks oled sa 60 aastaselt vana ja kuulud riskirühma.

Pensioniameti jaoks aga noor ja täies elujõus.

“Kuidas see on võimalik? Sa oled kogu elu elanud Pirital aga ei oska ujuda?”

“Sina elad juba 30 aastat lennujaama kõrval, kas sa lennata oskad?”

Küsisin naabrimemme käest, et kas tal poodi on asja?

Ta vastas, et jah on küll.

Andsin talle siis oma ostunimekirja, pole ju mõtet sellisel ajal kahekesi minna…

“Mul on tubli naine! Lõhub puud, teeb söögi valmis, toidab sea…”

“Mis sinuga siis juhtunud on, et söömisega ise hakkama ei saa?”