Suures linnas oli suur kaubamaja, kust sai osta ükskõik mida.
Lehte pandi teade vabast müüja kohast.
Töökohta tuli taotlema häbeliku poolne maapoiss.
Müügijuht pani poisi proovile:
“Oled siis maalt tulnud?”
“Ja-aa!”
“Oled sa varem müümisega tegelenud?”
“No jaa, küll ma seal maal…”
Häbelik poiss meeldis müügijuhile ja poiss sai töökoha. Peale pikka, higist tööpäeva tuli müügijuht vaatama, kuidas poiss hakkama on saanud:
“No, mitu müügitehingut oled teinud?”
“Ühe!”
Pomo oli natuke pettunud ja mainis:
“Tavaliselt meie müüjad teevad 20-30 müügitehingut päevas. Millise väärtusega see üks siis oli?”
“1.2 miljonit.”
“Üks koma kaks miljonit! Mida imet sa talle õige müüsid?”
“No kõigepealt ma müüsin talle väikese õngekonksu, siis natuke suurema ja kärbestega õngitsemise komplekti. Loomulikult ta tahtis ka tamiili ja müüsin sellist täiesti tavalist, siis natuke tugevamat ja veel sellist korraliku extra-tamiili. No muidugi pidin ma müüma talle ka korralikud õnged ja spinningud ja siis vaatasime, et paati oleks ka vaja. No ma viisingi ta paatide osakonda ja müüsin talle spetsiaalsisustusega paadi. Seejärel ta arvas, et tema vana auto ei jaksa sellist paati järgi vedada ja me läksime auto osakonda. Seal müüsin talle Range Roveri ja järelhaagise. Kõik kokku maksis 1 200 000 EUR-i.”
“Oh Jumal küll! Mees tuleb ostma õngekonksu ja sina müüd talle kogu selle kraami?”
“No mitte päris… tegelikult tuli ta ostma naisele tampoone ja ma siis ütlesin, et sul nädalalõpp niikuinii omadega metsas, mine parem kalale…”
