Viimase aja probleem on koolivägivald ja seda üha enam ka tüdrukute hulgas. Üha rohkem on lastel närvidega seotud haigusi ja probleeme. Mitmetes riikides tehtud uuringute põhjal suurenevad laste vägivaldsus ja närvidega seotud probleemid peale vägivaldsete filmide vaatamist või sarnaste arvutimängude mängimist.
Loomu poolest agressiivsete laste agressiivsus on esmaspäeviti (peale puhkepäevi) suurem ja lapsed on rahutumad ning närvilisemad. Kõige rohkem agressiivsust tekitavad filmid, milles vägivalda kujutatakse humoristlikult ehk nö. “naljaga pooleks”.
Lapsed hakkavad end väga kergesti samastama vägivaldsete filmikangelastega, eriti kui nad on positiivsed ja hea eesmärgi nimel tegutsevad. Lapsed ei taju adekvaatselt piiri ja erinevust tegeliku elu ja filmielu vahel, mistõttu suureneb järjest väärastunud suhtumine vägivalda, mis peaks olema ohusignaal kõigile neile, kellest sõltub laste tulevik. Loomu poolest uudishimulikel lastel tekib soov proovida järel filmis nähtud trikke ja kogeda sarnaseid ohtusid. Siin on vaja lastevanemate selgitusi elu väärtusest ja selle tegelikust haprusest. Lapsel võib olla raske mõista, et reaalses elus ei ole inimestel mitut elu ja tegelikult on inimelu väga habras ja inimese keha ei talu reaalselt selliseid koormusi, mida filmides näidatakse.
Moraalijutt ja telerivaatamise või arvutimängude keelamine ei hoia halba ära. Kui on huvi, siis leitakse ikka kuskil võimalus midagi sellist vaadata. Keelamine soodustab pigem haiglast uudishimu ja ajendab selliseid kogemusi otsima. Siin aitab vaid arukas ja arusaadav selgitamine. Kuni murdeeani on lapsel suur vajadus piltide järele. Koolieelikud usuvad enamasti seda, et kõik televiisoris näidatu ongi tõsi. Alla kümneaastastel lastel on väga raske mõista, mis tegelikult filmis toimub, on see reaalselt võimalik või mitte. Lapsed ei saa adekvaatselt aru, et fantastiliste filmikangelaste seiklused ei ole tõesed ega reaalselt võimalikudki, väga suur osa on nutiajastu filmiefektidel.
Vahetult enne murdeiga hakkavad lapsed küll tajuma piiri tegelikkuse ja fantastika vahel, aga kui see toimub isevoolu teed pidi, siis ei pruugi see arusaam olla õige.
Eriti halvasti mõjuvad väikeste laste psüühikale õudusfilmid, mille tõttu võidakse õudusunenägusid näha ja ebamääraseid hirme tunda isegi veel täiskasvanueas.
Valed arusaamad ja väärastunud eluvõõrad filmielamused lämmatavad eluterve fantaasia sageli juba enne seda eluperioodi, kui laps mõistma hakkab erinevust tegelikkuse ja fantaasia vahel. Kuni kümneaastaste laste vaimne areng sõltub suures osas sisemistest ja välistest piltidest, mida laps vastu võtab ja mida tema alateadvus kinnistab. Peale kümnendat eluaastat hakkavad lapsed rohkem huvituma täiskasvanute filmidest ja eristavad kergemini fantastikat ning tegelikkust.
Raamatutes, filmides ja arvutimängudes nähtu-tajutu ülesandeks on anda lapsele selge ettekujutus ja eeskuju, terviklik maailmapilt ja käitumismall, mida saaks täiskasvanuna järgida. Sobiva ja arendava materjali juurde suunamine ongi täiskasvanute ülesanne. Nähtu selgitamine ja kriitika ning sellest arusaamise korrigeerimine jääb alati vanemate ja tegelikult ka lasteasutuste töötajate ülesandeks.
Lapsed ei suuda mõista, et meelelahutusäri on salakaval ja julm ning selles läheb peale kõik, mis müüb ja raha sisse toob. Lastega tegelevate inimeste ülesanne on hoolt kanda laste füüsilise ja vaimsele tervise eest, anda võimalus lapse arengus ka empaatia arenemisele, loodushoiule, loovusele ja elutervele fantaasiale. Tundidepikkune televiisori vaatamine või nutiseadmes mängimine pärsib vaimset ja füüsilist arengut isegi täiskasvanul, mida see siis lastega veel teeb? Mitmete uuringute põhjal muudab see lapse aju ning mõtlemisprotsesse väga tugevalt ja mitte positiivses suunas. Alaneb õpihuvi, suureneb närvilisus ja motoorne rahutus. Suureneb tarbetu riskimissoov, adrenaliinisõltuvus ja ka agressiivsus. Võivad tekkida ebamäärased hirmud ja foobiad, millest on väga raske vabaneda. Lapsel võib tekkida täiesti väärastunud arusaam, et “õige eesmärgi nimel” vägivald ongi ainuke hea ja aktsepteeritud vahend probleemide ja olukordade lahendamiseks ning et ennasthävitaval viisil ja teisi inimesi ohtu seadval moel riskimine näitabki julgust ja vaprust.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Balti jaam  Peeter-Pauli katedraal  USS Kearsarge | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
