1. Laps peaks jõudma arusaamisele sellest, et kõik pereliikmed peavad oma panuse andma selleks, et peres asjad hästi toimiks. Lapse töökuse kasvatamisel on oluline tähtsus ka suhtumisel õppeülesannetesse ja kooliskäimisse. Väikesed lapsed tahavad väga igas tegevuses kaasa lüüa, aga tavaliselt tõrjutakse nad kõrvale, sest lapsega koos läheb aega rohkem. Ei peaks tõrjuma väikest last ainult seetõttu, et ta ei oska ja nii läheb rohkem aega. Küll laps õpib ja omandab pikapeale ka oskused. Koos töötades õpib laps ka õiged töövõtted ära. Pideva tõrjumise puhul ei tahagi ta suuremaks kasvades midagi teha. Kui vanemad kõik ise eest ära teevad, siis ei tahagi lapsed enam vaeva näha. Alustada võib väga lihtsatest asjadest nagu mänguasjade koristamine pärast mängimist.
2. Pole vaja sundida last vägisi tegema sellist tööd, mida ta ikka kohe üldse ei salli. Võib koostada nimekirja kõigist vajalikest kodutöödest ja lasta lapsel endal valida, mida ta sooviks teha või mida ta kõige meelsamini teeks. Parem on anda algul selline töö, mida ei pea kohe tegema, vaid mille tegemiseks laps saab ise aja valida. Otsustamisvabadus on seejuures väga oluline. Ka põhjendused tulevad kasuks, miks üks või teine tegevus ja töö oluline on ja ka lõpptähtajad tuleb paika panna.
3. Lapsele ei peaks andma ainult tühiseid ja lapse jaoks isegi alaväärtuslikke ülesandeid. Muidugi on ka prügi väljaviimine väga oluline, aga kui laps ainult sellega tegeleb, võib ta tunda, et teda ei usaldata piisavalt. Laps tunneb end tähtsama ja vajalikumana, kui ta saab vahel ka keerukamaid ülesandeid täita. Päris keerulise ülesande puhul on juhendamine enne tööd väga oluline ning olulised ja vajalikud töövõtted peaks ette näitama.
4. Kriitikaga peaks olema lapse töö puhul pigem kokkuhoidlik. Last pole vaja sundida pidevalt üle või ümber tegema, kui korra- ja puhtusemeel ei ühti tema omaga. Ajapikku õpib ta ka korralikumalt tööd tegema, kui pigem tunnustust ja töörõõmu tunda saab. Ei ole mõistlik üht last teisega võrrelda, lapsed on erinevad.
5. Kui laps ikka kohe mingil viisil ei näita üles koostöövalmidust, siis võiks talle ka õppetunni anda. Tema palvetele ja soovidele võiks vastata samamoodi, et ei viitsi või pole aega ja miks mina. Siiski peaks sellise meetodiga pigem ettevaatlik olema, sest alati ei pruugi see anda soovitud tulemust. Laps võib hakata hoopis arvama, et ta peabki vanemate tähelepanu ära teenima vaid tööga. Koostöövalmidust saab õpetada põhimõttel, enne töö ja pärast lõbu. Mitte kunagi ei tohiks vanemad leppida aga sellega, kui laps halvasti ütleb, sest sellega kaob ka vanemate autoriteet.
6. Kodutöödesse tuleb kindlasti kaasata kogu pere ja kõik pereliikmed peavad oma panuse andma. Perioodiliselt võivad erinevad pereliikmed erinevaid töid teha, et kõik saaksid teha nii meeldivamaid kui ebameeldivamaid ja tüütumaid töid. Muidu hakkab laps mõtlema, et miks just tema peab neid kõige tüütumaid asju tegema.
7. Taskuraha tehtud töö eest õpetab last majandama, aga kodutööde eest raha andmisega peaks olema pigem ettevaatlik. Emale ja isale ei maksa ju keegi kodutööde eest. Kui laps töötab aga näiteks perefirmas, siis ei tohiks teda küll ilma palgata jätta. Igas peres on erinevad harjumused ja vajadused, aga lapsele peaks selgeks tegema ka selle, et iga kodus tehtud töö eest ei pea tasu saama. Näiteks oma toa peaks iga laps küll tasuta korda tegema. Et peres hästi asjad toimiks ja kodu korras püsiks, peavad kõik oma panuse andma. Taskuraha saamine tehtud töö eest ei peaks olema reegliks, laps võib hakatagi iga oma “liigutuse” eest midagi vastu soovima. Aga kui laps mingi oma töö eest taskuraha saab, siis peaks ta saama ka ise otsustada, mida sellega peale hakkab. Kindlasti on vaja õpetada ka säästmist, aga oluline on ka valikute tegemise oskus ja ise oma valikute eest vastutamine. Pisut suurema lapse võiks kaasata ka pere eelarve koostamisse.
NB! Stabiilse psüühika alused luuakse töö ja töökasvatuse abil. Kui laps oma laiskuse või kehva tööoskuse eest pahandabki vanemat, siis vanem peaks lapsega rääkima talle silma vaadates ja “silte” kaela riputamata. Selgitama peaks, miks üks või teine asi on halvasti ja kuidas seda parandada saab. Kui lapsele maast madalast sisendada, et ta on looder või kobakäpp, siis ta võibki muutuda tõeliseks loodriks või kobakäpaks. Ka lapse kapriiside puhul pole mõtet ärrituda, nende taga on lapse loomulikud soovid. Rahulik selgitamine toimib paremini kui käsud, keelud ja vihastamine. Ka lapse soovide ja vajaduste suhtes on vaja üles näidata osavõtlikkust. Laps peab olema kindel, et tal on õigus oma vanemate jagamatule huvile, killustamata tähelepanule, hoolitsusele ja armastusele. Seda tundes muutub ka laps teiste suhtes osavõtlikuks ja abivalmiks. Laps saab ka siis tähelepanu, kui vanemad teda oma töödesse ja tegemistesse kaasavad.
Mõnes oma arengufaasis ongi lapsed lohakamad, mis ei tähenda, et nad selliseks kogu eluks jäävad. Töökasvatus lapsepõlves aitab ka täiskasvanuna oma kohustustega paremini toime tulla. Ise tööd tehes õpitakse ka teiste tööd hindama ja austama.
Poeg vajab kasvamisel isa, kellel on ema silmis autoriteet ja tütar vajab ema, kellest isa hoolib. Kui vanemad koos lastega tööd teevad ja lastel enda kõrval tööd õppida lasevad, siis oskavad lapsed ka suureks saades ise tööd teha ega põlga ka kodutöid.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Kõrghooned Tallinnas  Kivid  Viljandi ordulinnus | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
