Elujõudu aaloest

Aaloe on lihakate lehtedega mitmeaastane taim, mida saab kasvatada edukalt ka toataimena. Aaloe lehtede mahl sisaldab ohtralt vaike, aromaatsete hapete estreid ja vitamiine. Ravimtaimena on aaloed kasutatud väga kaua. Lähis-Ida maades arvati koguni, et taimel on maagiline mõju. Aaloe mahl on põletikuvastane ja soodustab sapi voolust, väikestes kogustes tõstab isu ja toimib ainevahetust ergutavana. Hästi mõjub
põletushaavadele, haavandtõve ja bronhiaalastma ning nahahaiguste korral. Aaloetükikese asetamine põletuskohale, ohatisele või mesilasetorkele leevendab valu ja ravib. Aaloemahla koos mee ja sidruniga kasutatakse kurguravimina.




Ravimina toimiv on vähemalt kolmeaastane aaloe. Pikka aega kasutada ei soovitata, kuna sisaldab ka mitmesuguseid kõrvalmõjusid põhjustavaid aineid, samuti raseduse ja menstruatsiooni, hemorroidide, soole- ja neerupõletike korral ei soovitata.

Aaloed kasutatakse tänapäeval mitmete ravimite koostises, samuti alkoholi- ja essentsitööstuses. Veel kasutatakse viiulilakkide valmistamisel ja restaureerimise juures. Mõnest liigist saab valmistada jämedamat kiudu (aaloekanepit), värvaineid ning isegi putukamürke. Kasulik on aaloe maokatarri ja alahappesuse, kurnatuse, kõhukinnisuse ja stressi korral.

Kurnatuse korral võtta aaloe lehti ja panna vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. Igal hommikul võtta tükike, purustada, valada peale klaas vett, lasta seista ja kurnata enne joomist.




Mao ülihappesuse neutraliseerib 1 spl kibedat aaloemahla segatuna keedetud veega. Ühtlasi aitab ka haavandite puhul, mis just stressist võivad tekkida.

Mao ja soolepõletike korral ja kopsuhaiguste puhul aitab aaloelehtedest pressitud mahl, mida hoitakse jahedas ja pimedas, lahjendatakse veega 1:5 ja võetakse 1 spl 3 korda päevas. Maitse parandamiseks võib lisada mett, konserveerimiseks pisut alkoholi. NB! Maksa- ja sapihaiguste puhul ei soovitata.

Rauavaeguse ja kehvveresuse korral võib valmistada aaloesiirupit.

Haavade, kriimustuste ja põletuste korral on abi aaloest valmistatud mähistest, sobib ka aaloeleht või apteegist ostetud emulsioon. Iga poole tunni tagant uuendatakse, kuni valu kaob.




Haavandite puhul (nt suhkruhaigus) võib abi olla aaloemahlast või aaloelehe pealepanemisest. Põletikuliste haavandite raviks aitab meega segatud aaloemahl (võrdsed kogused) , mida kergelt soojendatakse enne pealepanemist.

Paisete, vistrike, uuriste, ekseemi, nahapõletike ja putukapistetest tekkinud valu ning sügeluse korral on abi värskest aaloemahlast.

Juuksed muudab siidjaks aaloemahlaga loputamine.

Silmapõletikke on võimalik ravida aaloemahlaga välispidiselt.

Nohu korral võib tilgutada aaloemahla vähemalt 3 korda päevas ninasõõrmetesse või määrida nina seestpoolt aaloelehega. Seejuures võib pisut masseerida ka ninatiibu.




Suu happesust neutraliseerib aaloe mahl segatuna veega. Maitse parandamiseks võib lisada pisut mett. Aaloemahla tilgutatakse vee sisse ja juuakse või loputatakse sellega suud.

Kehvveresuse korral aitab segu aaloemahlast, kibuvitsasiirupist ja kõrvenõgese lehtedest. Kõrvenõgese lehed valada üle klaasi keeva veega, lasta mõni minut seista, kurnata, lisada sama palju kibuvitsa siirupit ja aaloemahla. Juua 1/3 klaasi 3 korda päevas.

Veresoonte lupjumise, vanadusnõrkuse, nägemishäirete, aju- ja südamepuudulikkuse korral aitab segu aaloemahlast (1 spl), sibulamahlast (1 spl), meest (1 spl), saialilleõitest (1 peotäis). Saialilled valatakse üle kange alkoholiga, lastakse 2 nädalat soojas kohas seista ja lisatakse siis ülejäänud komponendid. Loksutatakse hoolikalt segamini ja hoitakse jahedas. Võetakse 2-3 korda päevas (15-20 tilka).





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.

Seotud postitused