Rubriik: Anekdoodid (2)

Paljudel inimestel on suu nagu Þiguli uks. Kui ikka täiega ei viruta, siis kinni ei jää.

“Kallis! Mida sulle sünnipäevaks kinkida?”

“Tahaksin midagi oma pikkadele sõrmedele, sihvakale kaelale, ilusatele kõrvadele…”

“OK, ise tead. Kui seep, siis seep.”

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi poole:

“Proua president! Kui te ei saa tõsta pensioni ja kindlustusraha, siis palun tehke prügikonteinerid pisut madalamad, muidu on ebamugav neisse ronida!”

Lapsele unejuttu rääkiv isa oli nii väsinud, et Punamütsike jäi enne metsani jõudmist auto alla.

Tehnika on arenenud juba niikaugele, et müügile on jõudnud pannid ja potid kõrbemisevastase automaatikaga.

Niipea kui on karta toidu põhjakõrbemist, lülitab automaatika korterist interneti välja.

Tööpäeva lõpp supermarketi toiduosakonnas. Üks kassapidaja nuuksub vahetpidamata:

“Küll ma olen loll! Küll ma olen ikka loll!”

Kolleegid kogunevad tema ümber ja tunnevad huvi, mis lahti.

Ei saa mina aru sellest horoskoobi värgist – mu üks tuttav naisterahvas on sodiaagimärgilt Kaalud aga kaalu järgi hoopis Sõnn.

Vasja Lasnamäelt kartis lapsena hullumoodi süsti.

Aga ta ei andnud alla, töötas päevast päeva enda kallal, et hirmudest jagu saada.

Ja raske töö kandis vilja – täna ei suuda ta olla päevagi ilma süstita.

Mõnel inimesel on suu nagu vana Þiguli uks – kinni läheb ainult virutades.

Blondiin apteegis: “Palun mulle karp Oralgiini!!”

Apteeker on jube imestunud: “Oralgiin, mis rohi see veel selline on?”

Blond vastu: “Eelmine kord te andsite mulle Analgiini, ja teate, jube ebamugav oli neid tablette tarbida!”