Rubriik: Anekdoodid (2)

Tuleb tütar koju:

“Kujutad ette, isa, ma tulen just koolist, kui pargis ligineb mulle mingi kahtlane tüüp ja teatab, et kui ma temaga vahekorda astun, siis annab ta mulle näe selle kaelakee…”

Saadab neiu noormehe apteeki kondoome ostma, hüüab veel järele:

“Kuule, võta mulle paar pipetti ka!”

Noormees peagi tagasi, näost punane. Neiu küsib:

“Noh, mis juhtus?”

Erakõrgkoolis käib kirjalik eksam, kus küsimustele tuleb vastata jah või ei. Õppejõud märkab, kuidas üks blondiin viskab kulli ja kirja ning seejärel paneb tulemuse paberile, ja muigab endamisi:

“Noh, too saab küll esimesena valmis.”

Doktor pärib haigelt:

“Kas keegi teie lähedastest on surnud?”

“Ja, on küll.”

“Mul on teile hea uudis. Teid ootab lähiajal kohtumine!”

Sõidab mees Koplisse armukese juurde, pargib auto, vaatab, kuidagi kahtlane kant… Jätab esiklaasile sildi:

“Makki ei ole, aku on tühi, mootor on kokku jooksnud.”

Hommikul tuleb auto juurde ja märkab sildil juurdekirjutust:

“Aga miks siis sulle rattaid vaja?”

Kaubanduskeskuses avati ajude lett, müüakse kilokaupa.

“Kui palju maksab inseneri aju?”

“1 kilo – 100 eurot.”

“Aga kirjaniku oma?”

Päästeamet ostab õppuste läbiviimiseks ning hiljem mahapõletamiseks vanema maja. Omanik võib sisse jääda.

Naabrid omavahel:
“Ma näen oma aknast mitu korda päevas, kuidas sa õllekast väljud…”
“Aga mida teha – ma ei saa ju seal elada!”

Tänasest tulevad kasutusele biomeetrilised passid. Nende puhul jagatakse inimestele välja passe nagu tavaliselt ainsa vahega, et nüüd kirjutatakse ka inimesele näkku, kellega tegu on – nii on inimesi lihtsam tuvastada.

Psühhiaatrid omavahel:
“Mul on juba nädal aega üks huvitav kaasus, üks mees peab end bussiks.”
“Ja kuidas sa teda ravid?”
“Ei ravigi – sõidan temaga iga päev tööle ja koju!”