Rubriik: HUUMOR

Minu ema on väga ilus. On kohe näha, et ta kunagi noor oli.

Noor naine oli saamas oma esimest last. Ta kartis aga väga sünnitusvalusid. Kuna arstid selles aidata ei saanud, läks ta sensitiivi juurde. Sensitiiv, ütles, et ta ei saa valusid täielikult ära võtta, kuid ta saab need suunata lapse isale. Naine oli koheselt nõus.

Vana mammi helistab pojale.

“Pojake, mis selle sakslase nimi oli, kes meie kodust asju hävitab?”

“Alzheimer ema Alzheimer…”

Kuidagi kurb hakkas:

Koroonaviiruse jaoks oled sa 60 aastaselt vana ja kuulud riskirühma.

Pensioniameti jaoks aga noor ja täies elujõus.

Rasvumisest on mingit kasu ka, näiteks vanni läheb vähem vett.

Süsteemiadministraator läheb puhkusele. Nädala pärast helistab tema mobiilile osakonnajuhataja:

“Vabanda, et tülitan. Mul oleks kähku vaja arvutist teatud infot. Palun ütle parool…”

“Küll te, idioodid, olete mu ära tüüdanud! Ilma tühikuteta ja väikeste tähtedega.”

Kui naised valitseks maailma, siis sõdu ei oleks.

Oleks lihtsalt palju riike, kes omavahel ei räägi.

Võtsin hääletaja peale.

Too küsis kuidas ma julgen, ta võib sarimõrvar olla.

Ütlesin, et on imeväike tõenäosus, et kaks sarimõrvarit ühte autosse satuvad.

“Miks tänapäeva lauljad hüppavad, kargavad, jooksevad mööda lava ringi, näiteks Georg Ots omal ajal küll nii ei käitunud.”

“Asi on selles, et liikuvat märklauda on tomatiga palju raskem tabada.”