Psüühiline ja ka füüsiline sõltuvus nikotiinist võib olla sama tugev kui sõltuvus ükskõik millisest narkootilisest ainest. Mehed on loobumisel otsusekindlamad kui naised. Pikaajaline suitsetamine tekitab pöördumatuid nähte, nagu kopsupuhitus, krooniline bronhiit, tõrv kopsus, e-sigarettide puhul kopsu kogunev vedelik. Kroonilistel suitsetajatel väheneb ka lõhnataju ja maitsetunnetus. Muutused kopsukoes on siiski enamasti pöörduvad nähtused, kui loobutakse ja loobumiseks pole kunagi hilja. Kui inimene suitsetab paki päevas, siis kopsuravimeid võtta pole mõtet, need lihtsalt ei toimi. Ka kopsuvähk on rohkem levinud suitsetajate seas, lastel pole kopsuvähki leitud. Kõik suitsetajad peaksid käima vähemalt kord aastas röntgenis.
Filtrita sigaretid on filtriga sigarettidest ohtlikumad ja need omakorda on sigaritest ja piibust ohtlikumad. Ohtlikud on nikotiin, mis tekitab sõltuvust ja kopsu kogunev tõrv. Tubakafirmad vähendavad tõrvasisaldust ja kompenseerivad selle suurema nikotiini sisaldusega, mis omakorda suurendab sõltuvuse teket. Tekib ärritusköha, röga on rohkem, rindkeres võivad olla valud, hääl muutub kähedamaks ja hambad inetumaks.
Sõltuvuseks on suitsetamine muutunud siis, kui ei suudeta enam loobuda. Sõltuvusprobleemidega noorte hulgas tehtud uuringutest on selgunud, et selliste noorte “allakäigutrepp” algab sageli just liiga varases eas suitsetama hakkamisest, mistõttu alaealiste suitsetamine on veel omaette tõsine probleem.
Mõned lihtsad võtted, mis aitaksid sõltuvusest kergema vaevaga vabaneda
1. Meelistegevus aitab mõtteid mujale juhtida. See aitab aega planeerida, tagab kulgemise seisundi, soodustab sotsiaalseid sidemeid, tõstab enesehinnangut, juhib tähelepanu piinavast vajadusest suitsetada kõrvale. Kui inimene on seotud meeldivate tegevustega, siis on tal parem meeleolu, madalam stressitase, aeglasem südametegevus.
2. Kergem on loobuda, kui kodus keegi ei suitseta. Kui kodus on toetajaid sellele püüdlusele ja suhtumine suitsetamisse on eitav, siis on kergem vastu panna suitsetamise ahvatlusele.
3. Võib end motiveerida väikese preemiaga. Iga kord, kui suitsude ostmisest loobutakse, võib panna paki hinna võrra raha “hoiupõrsasse”. Nii võib koguneda juba mõne ajaga märkimisväärne summa, mille eest võib osta midagi meeldivat.
4. Suurim hirm suitsetamisest loobumisel on tüsenemine. Suitsetamisest loobumisel on vaja tahtejõudu topelt, et üht sõltuvust mitte teisega asendada. Tavaliselt hakatakse siis rohkem maiustama. Suitsetamine on ka omamoodi tseremoonia, mis vajab asendamist. Esimesel paaril kolmel kuul tuleb kindlasti kaalu juurde, aga kui niikaua vastu peetakse, siis saab kaalu jälle normi viia. Nikotiinil on tõesti ainevahetust kiirendav toime, mistõttu mahajätmisel algul tõepoolest kaal võib pisut tõusta. Võivad tekkida ka seedehäired, sest organism kohaneb uue olukorraga. Kui iseendaga tegeldakse, võib kaalu kiiremini kontrolli alla saada, kui end käest lastakse, võib lisanduda isegi kümmekond kilo kehakaalu. Dieeti suitsetamisest loobumise perioodil ei soovitata, sest siis on kehal veel üks lisakoormus. Sööma peaks vaid tavamenüüst kalorivaesemat toitu ja piimasokolaadi asemel võiks valida tumeda šokolaadi.
5. Kergem on loobuda mitmekesi. Koos saab arutada oma kogemusi, vaevasid ja edusamme, mis tunduvalt kergendab loobumise vaeva. Võib isegi võistelda parema tulemuse nimel.
6. Nikotiiniasendusravi on vajalik väga tugeva sõltuvuse korral. Üleminekuperioodil võib kasutada spetsiaalsed käsivarrele paigaldatavaid plaastreid, nikotiini inhalaatorit, nikotiininätsu. Suitsunälg võib kummitada ka plaastriga, ilmselt just rahustava rituaali pärast, siis saab abi inhalaatorist või nätsust. Nikotiin on lihtsalt üks mõnuaine, mille mõju vähendades saab kasutada asendusvahendeid, kuni loobutakse täielikult. Abiinfot saab Eesti Kopsuliidu kodulehelt.
7. Loobuda aitab mingi sportlik tegevus. Metsajooks, sportlik mäng, ujumine, võimalikult palju värskes õhus viibimine on abiks. Oluline on endale meelepärast füüsilist tegevust leida, et ei jääks liiga palju vaba aega ja kulutaks rohkem ülemäärast energiat.
8. Kui teadvustada endale suitsetamist, siis ei ole see enam automaatne ja on kergem loobuda. Kui suitsetamisest ei õnnestu ka täielikult vabaneda, siis aitab see piirata ja kontrolli all hoida küll. On ju oluline vahe, kas tõmmatakse 1-2 suitsu päevas või terve pakk.
9. Oluline on hoida end hingeliselt ja emotsionaalselt tasakaalus. Kiiremini haaratakse sigareti järele just tasakaalust väljas olles ja närvilises õhkkonnas, et leida midagi enese rahustamiseks. Ka sellised peod, kus ohtralt alkoholi tarbitakse, soodustavad suitsetamist. Enese tasakaalus hoidmiseks võib abi olla meditatsioonist või joogast.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.