Koolistressil on palju erinevaid põhjusi: suured klassid ja mammutkoolid, pingelised programmid, liiga mahukad kodused ülesanded, tuimavõitu tunnid, omavahelised pinged, koolikiusamine, väsimus, vaesemate ja vähemvõimekate alaväärsustunne, kehvad hinded ja eksamite hirm jt.
Loe edasi
Stressi nimetataksegi vaikseks tapjaks, kuna see on nii paljude tervisehädade põhjuseks ja haiguste süvenemise kiirendajaks. Vähemalt 50% inimestest kogeb nädalas korra mingit stressiga seonduvat ilmingut, pooled neist on tugevad või keskmised.
Loe edasi
Inimesed seostavad stressi kiirustamisega, närvilise olekuga, pideva muretsemisega, töö- ja olmeprobleemidega. Kõike peab jõudma ja hästi. Stressi tekitab iga järsk elumuutus (kolimine, abiellumine, töökoha muutus, laste lahkumine kodust). Stress ei ole lihtne mõiste ja selle mõõtmine on veelgi keerulisem.
Loe edasi
Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge.
Loe edasi
Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid on koostanud stressi määratlemiseks mitmesuguseid tabeleid, mille järgi iga inimene võib hinnata oma sotsiaalse pinge taset antud ajahetkel.
Loe edasi
Kuidas elada edasi, kui elu teeb suuri keerdkäike, tabab ootamatu trauma või kaotus? Eluraskustest väljarabelemine sõltub peamiselt sellest, kuidas inimene suudab oma tundeid ohjeldada ja vana olukorra seljataha jätta.
Loe edasi
Olmemüra, liiklusmüra, tümpsmuusika, tööstusmüra, elektrooniline müra jne häirib inimest pidevalt. On ekslik arvata, et müra kahjustab ainult kuulmist, see kahjustab ka närvisüsteemi ja füsioloogilisi protsesse. On täiesti ilmselge, miks inimesed tänapäeval nii närvilised ja endaga puntras on. Üks oluline faktor on pidev ümbritsev müra, mille eest pole võimalik põgeneda.
Loe edasi
Pole ilmselt üllatus, et pidev stress mõjutab ka välimust. Liigpinge mõjutab igaüht erinevalt, aga kõige sagedamini mõjutab naha olukorda. Kes kannatab pideva stressi all, selle näost ja kehast on seda näha.
Loe edasi
Stressi nimetatakse vaikseks tapjaks, kuna see on nii paljude haiguste tekitajaks. 75% inimestest kogeb igal nädalal stressiolukordi. Kui stressiseisund mõjutab pikema perioodi vältel, on inimesel oht läbi põleda.
Loe edasi
Heaoluühiskonna lemmiktõbedeks on kõikvõimalikud neurootilised häired ja peaaegu olematu on piir, mis eristab neid normaalsest seisundist. Hinge vaevavast häirest saab tõsisem haigus siis, kui inimene ei suuda enam ise toime tulla ja tema tervislik seisund seetõttu halveneb.
Loe edasi
This will close in 0 seconds