Stressi nimetatakse “vaikseks” tapjaks, kuna see on nii paljude haiguste tekitajaks. 75% inimestest kogeb igal nädalal stressiolukordi. Kui stressiseisund mõjutab pikema perioodi vältel, on inimesel oht “läbi põleda”. Mehed on sellele vastuvõtlikumad kui naised. Naised nutavad palju ja räägivad palju oma muredest, mis ühtlasi aitab end üleliigsest pingest vabastada. Mehed otsivad abi pigem sõltuvuste (näiteks alkoholi) kaudu ja see muudab olukorra veelgi halvemaks.
Mehi päästaks sõpradega näost-näkku suhtlemine. Mehed lihtsalt peaksid vahel ajama meeste asju ja rääkima meeste jutte. Läbipõlemise ohule viitavad pidev pinge, väsimus, peavalud, emotsionaalne ärevus, depressioon, pidev meeleolu langus, unehäired, seedeprobleemid, haavandid, alakõhu krambid, soolestikuprobleemid, diabeet jt.
Pidev stress on seotud ka ülekaaluga, kusjuures stressisöömise puhul koguneb rasv just kõhu piirkonda. Pidev stress tekitab ka hammaste kiiremat lagunemist. Immuunsüsteem nõrgeneb, inimene muutub haigustele vastuvõtlikuks, kõige esmalt annavad märku nohu ja viirusnakkused. Nahk muutub kehvemaks, tekkivad lööbed või akne. Läbipõlemisohule viitavad alati ka sõltuvusprobleemid (narkootikumid, alkohol, suits, antidepressandid). Antidepressantidega läbipõlemist lõputult ära hoida pole võimalik. Läbipõlemisohus on eriti kirurgid, reisilennuki piloodid, firmajuhid, ajakirjanikud, turundustöötajad, kinnisvaramaaklerid, õpetajad, politseinikud jt., kes liiga suure koormusega järjepidevalt töötavad või suure emotsionaalse stressi all peavad töötama. Stressirohke töö rohkendab halba kolesterooli ja halvendab rasvade ainevahetust, mis omakorda südamehaigusi tekitab. Südamele mõjub eriti halvasti just emotsionaalne stress, mistõttu ka halvad suhted töökohas on läbipõlemist soodustavad. Eriti meeste puhul mängib suurt rolli läbipõlemise juures eduvõimaluste puudumine ja madal palk. Kui puuduvad toetavad peresuhted või head sõbrad, siis suureneb oht veelgi.
Läbipõlemist aitab vältida:
– kui vähendada töötundide arvu ja ületunde
– püstitada eesmärgid sammhaaval ja panna need ka kirja, mis hoiab energiat kokku
– tuleb õppida “ei” ütlema
– kõike ei pea ise ära tegema, võib ka teistele ülearust tööd delegeerida
– päevaplaan ei pea olema kõige olulisem, vajaduse korral tuleks plaane ka muuta (eriti kui väsimuse märgid ilmsed on)
– pole vaja liiga palju asju korraga ette võtta
– võimaluse korral tuleks oma töökohast väljas käia (nt. lõuna ajal), see aitab lõdvestuda ja mõtteid korrastada, laeb uue energiaga
– puhkust ei tohiks jätta kunagi välja võtmata, korraga peaks puhkama vähemalt 2 nädalat
– tuleks leida aega iseenda, perekonna, lähedaste ja sõprade jaoks ning kohtuda inimestega näost-näkku
– ravimeid kasutada nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, antidepressante oleks parem üldse vältida
– alkohol, suitsetamine jt. mõnuained (ka antidepressandid) vaid maskeerivad ning peidavad stressi ja läbipõlemise sümptomeid
– mõõdukas füüsiline kehaline tegevus ja liikumine aitavad pingeid maandada ja väsimust ära hoida
– meeldivad hobid mõjuvad hästi
– hea seks aitab pingeid maha võtta
– naer ja nali mõjuvad hästi
Läbipõlemisnähtude puhul peaks kõigepealt aja maha võtma ja analüüsima oma olukorda, siis otsima võimalusi olukorra parandamiseks. Mõnikord on abiks ka keskkonna vahetus.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.