Eksamistress – kuidas end säästa

Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge. Stress tekib peaajus, eksamiperioodil on vaja aga aju maksimaalselt töökorras hoida. Kerge ärevus ehk positiivne stress on isegi kasuks, sest ei lase eksameid liiga lõdvalt võtta. See paneb tegutsema ja aitab olukorraga paremini toime tulla. Aga pikk ja piinarikas ebakindlustunne võib paisuda lausa paanikaks ja nii võib isegi heade teadmiste korral halva tulemuse saada.




Enne eksamit peaks seadma endale reaalsed eesmärgid, millised on tegelikud võimed ja millised võiksid olla eeldatavad tulemused. Kui tegemist on lõpueksamitega, siis nende eel oleks vaja teada, mida edasi õppima minnakse, siis on lihtsam keskenduda olulisematele ainetele. Siin võib ka usaldusväärse nõustaja abi vaja minna, et oma tegeliku taseme kohta objektiivset tagasisidet saada. Kui soovitakse oma tavapärastest tulemustest paremat tulemust, siis on vaja lisaõpet või eraõpetajat. Kui materjal on liiga raske, saab abi paluda kelleltki, kes oskab aidata. Alati leidub helgemaid päid, kellelt abi saab küsida. Mida rohkem on eksami kohta infot, seda vähem on paanikat. Kui eksamil peakski kõigest hoolimata halvasti minema, siis ei ole see veel maailma lõpp. Mõne aja pärast selline ebaõnnestunud eksam ei meenugi enam.

Enamasti on eesmärgiks saavutada eksamil parim võimalik tulemus, aga mõnikord on vaja enda jaoks juba enne eksamit selgeks teha, mis on vähim tulemus mingi õppeaine puhul, millega saab elus tõrgeteta edasi minna. Eksamiperioodil peaksid teised pereliikmed sellesse mõistvalt suhtuma, kui õppur on ärritunud ja närviline, see ongi alati väga stressirohke periood.




KUIDAS END SÄÄSTA EKSAMIPERIOODIL?

1. Õpitava materjali jagamine osadeks. Tuleks jaotada õpitav materjal eksamini jäänud päevade vahel proportsionaalselt, jättes ühe päeva kordamiseks. Nii ei teki hirmu, et eksamiteks ei jõua õppida ja on teada, palju iga päev on vaja läbi võtta. Mõistlik on õppida sama rütmi järgi nagu koolis: umbes tund õppimist ja veerand tundi puhkust. Liiga pikad pausid võtavad ära ka õpihimu.

2. Materjali jaotamine tähtsuse järgi. Materjal jaotatakse selle järgi, kas on väga oluline, vähemoluline või üsna ebaoluline. Markeerimiseks võiks kasutada värve näiteks punane, kollane, roheline. Spikrite ja lühikokkuvõtete tegemine on kasulik tegevus. Igaüks peaks kasutama sellist moodust õppimiseks, mis aitab õppematerjali paremini omandada (kes kuulab muusikat, kes peab liikuma, kes peab kõvasti lugema või läbi kirjutama ja kokkuvõtteid tegema).




3. Märgisüsteemi kasutamine on alati abiks. Kasutada võib värve, hüüumärke, ääremärkusi, markeerimist, allajoonimist, märksõnu jms.

4. Puhkepaus on vajalik, kui tähelepanu hakkab hajuma. Puhkamiseks võib vaadata aknast välja, teha silmade harjutusi, pisut võimelda, teha väike jalutuskäik, mõnele sobib isegi väike uinak. Paus ei tohi olla liiga pikk.




5. Eksamite vahel on vaja võtta aega lõdvestumiseks. Pingete maandamiseks on vaja tegelda kahe eksami vahel meeldivate asjadega. Võib minna kinno, sõpradega kokku saada, tegelda hobidega, käia trennis, jalutada värskes õhus, mis iganes kellelegi meeldib. See võimaldab ajul puhata ja end koguda. On oluline hoida tasakaalu pingelise õppimise ja puhkamise vahel.

6. Hea uni aitab ajul välja puhata. Uneaja regulaarsus on väga oluline, pole vaja end öötundidel õppimisega vaevata, eksamiperioodil on vaja lisaenergiat. Uinuda aitab õhtune jalutuskäik, enda häälestamine puhkeseisundile, rahustavad teed, soe piim, ilukirjanduse lugemine jt.




7. Tuleb leida sobivaim koht õppimiseks. Teised pereliikmed peavad arvestama eriolukorraga ja võimaldama rahulikku süvenemist. Kui kodus selline võimalus puudub, on võimalik õppida ka raamatukogus, sõbra juures, õues, vanavanemate juures, isegi vaikses kohvikus.

8. Ergutitega on vaja olla pigem ettevaatlik. Energiajoogid, kohv, kange tee rohkes koguses ei anna lisaenergiat, vaid kiirendavad närvisüsteemi tööd ja pigem kurnavad organismi. Algul on küll suur energiatõus, aga pärast mõju kadumist on energiat veel vähem. Lisaks on inimeste taluvus väga erinev. Ergutid aktiviseerivad energiakasutuse, aga hiljem on raskem uinuda ja magamata tunnid kurnavad keha. Päeva esimesel poolel üks tass või purk pole paha, aga õhtul on juba kurjast. Parem on süüa šokolaadi, pähkleid, seemneid ja vitamiinirikkaid smuutisid, mis aju tööle hästi mõjuvad. Vaja on süüa mitmekülgselt ning magusat võib tavapärasest rohkem tarbida, sest stressi perioodil aju vajab süsivesikuid.




Eksamipäeval on vaja säilitada rahu. Mõistlik on varem kohal olla, võib liikuda kasulikku infot eksamikorralduse kohta. Hilinemine võib hinnet mõjutada. Kodus tuleks hoolikalt kontrollida, et kõik vajalikud asjad on kaasa võetud: kirjutusvahend, taskurätt, veepudel, väike ðokolaad, mõnest väikesest talismanist võib abi olla ärevuse leevendamisel. Enne vastamist tuleks hingata rahulikult ja sügavalt, et tunda diafragma liikumist, see rahustab. Küsimused on vaja väga hoolega läbi lugeda, eriti kirjaliku eksami puhul. Vajadusel tuleb küsida selgitust, kas ikka saadakse õigesti aru. Kirjaliku eksami puhul tuleks lahendada kõigepealt kerged ülesanded, mida kindlasti teatakse ja alles siis keskenduda keerulisematele. Kui mõni raske ülesanne ka lahendamata jääb, siis on punktid ikka garanteeritud. Mõnikord võib pea eksamiruumis olles ärevusest täiesti tühi olla. Siis aitab sügav ja rahulik hingamine. Võib korraks silmad sulgeda ja end meeldivamasse paika kujutleda. See aitab rahuneda. Enesesisendusest on alati abi ja seda võib praktiseerida kogu eksamiperioodil. Sisendada tuleks endale mõttejõul, et kõik läheb hästi ja eksamiga saadakse hakkama. Kui eksamiruumis olles midagi meelde ei tule, võib proovida ennast kujutleda antud ainetundi või kodulaua taha ainet õppima. Mälu on võimeline taastama õpitud materjali. Keskendumisvõimel on siin väga oluline roll.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Inimese numeroloogiline sünnitabel


Sünnihoroskoop + horoskoop naisele


Kahe inimese numeroloogiline analüüs sünnikuupäeva ja nime järgi + omavaheline sobivus


Käevõru: roosa kvarts


Sõjavägi


Taro kaardid: Stranger Things (koos raamatuga)


Kaelakee: fluoriit


Valgusti: armastajad kuuvalgel


Kristall: draakoni verekivi


Käevõru: oonüks


Batman ja Batmobile


Kausid (4 tk) (18 cm)



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused