Silt: toalill

Ebakrootonid on oma populaarsuse võitnud tänu oma värvilistele lehtedele. Ebakrooton vajab teatud tingimuste täitmist lopsakaks kasvamiseks, kuid üldiselt on taim kergesti kasvatatav.

Toas kasvatatakse ratsuritähe hübriide. Taime lehed on piklikud ja läikivad. Taimel võivad olla sõltuvalt sordist punased, roosad, oranžid või ka valged õied. On ka kauneid kirjuõielisi sorte.

Kameelia lehed on tumerohelised ja nahkjad. Suured liht- täidisõied on valged, roosad, punased või kollased, heleda südamikuga. Tegemist on kergesti kasvatatava toataimega, kuid taim vajab jahedat kasvukohta.

Asalea lehed on nahkjad ja läikivad. Õite värviskaala on lai: on roosasid, valgeid, punaseid või purpurseid õisi. Õied on kas täidis- või lihtõielised. Varieerub ka õitekuju. Taim õitseb sügisest kevadeni mõni kuu.

Alpikanni õied on allapoole suunatud, roosa, valge, punase või violetse värviga. Taime lehed on südajad, sinakasrohelised, hõbedase mustriga. Õitseb taim sügisest kevadeni. Alpikann on kergesti kasvatatav toataim.

Tääkliilia lehed on rohelised, matid, nahkjad, kareda servaga, mõõkja kujuga ja jäigad, moodustades taimel toreda puhma. Tääkliilia kasvatamine on üsna kerge, kuna tegemist on vähenõudliku taimega.

Nõelköie lehed on südamekujulised ja nahkjad. Lehtede värvus ja muster on varieeruv. Tegemist on vähenõudliku ja kiirekasvulise toataimega.

Taime lehed on teritunud otstega, 11-12 cm pikkused, nahkjad ja ovaalsed. On olemas roheliste ja mustriliste lehtedega taimi. Bensoe viigipuu on dekoratiivne toataim, mis eriti suurt hoolitsust ei vaja.

Taime lehed on 7-15 cm pikkused, tumerohelised, saagja servaga. Õied on küllaltki pisikesed. Õisikuid ümbritsevad aga suured punased, valged, roosad, purpursed või valged kõrglehed, mille ülesanne on õitele tähelepanu juhtimine.

Taime lehed on nahkjad, kasvades kuni 1 m pikkusteks. Raunjala lehed on sõnajalgade maailmas ainulaadsed terved süstjad lehed. Taim on aeglase kasvuga.