Iseseisev ja vastutustundlik inimene väljendab oma suhtumist mistahes olukorras avameelselt, kindlalt ja julgelt. Ta võtab endale vastutuse oma tunnete ja tegude eest, laseb teistelgi neid mõista. On normaalne, et igaühel on oma arvamus, nõudmised ja õigused, aga ka kohustused. Vastutustundlikud inimesed teadvustavad oma tundeid ja vajadusi, tajuvad toimuvat realistlikult, ei suurenda ega vähenda reaalseid fakte, on huvitatud nii endast kui teistest inimestest, ei püüa olla ei halvemad ega paremad teistest, on nemad ise.

Egoist tegeleb ainult endaga ja ignoreerib teisi täielikult, liigne isetus ja ohvrimeelsus aga vähendab toimetulekuvõimet. Juba väike laps peaks õppima mõistma, et isegi emal on õigus aeg-ajalt puhata ja laps saab tema koormat vähendada. Lapsed, kes kaitsevad liiga sageli ja liiga agressiivselt oma huvisid, on seesmiselt ebakindlad. Enesekindel inimene ei muutu iialgi agressiivseks. Agressiivsus soetab vaenlasi ja kaotab sõpru, mistõttu peaks laps õppima ka nii ennast kui teisi inimesi austama. Abitus on sama halb kui agressiivsus, mõlemad raskendavad toimetulekut hilisemas elus. Lastele ei tasu kunagi ette heita seda, mida vanemad nende heaks on teinud. Neile võiks aga põhjendada, miks üks või teine tegevus neile endile kasuks tuleb. Tuleks hoiduda siiski liiga pikkadest selgitustest. Kui laps midagi valesti teeb, siis ei tasuks unustada, et ka täiskasvanud eksivad pidevalt. Tark õpib teiste vigadest, rumalam enda vigadest ja päris rumal astub kogu aeg “sama reha otsa” või “ämbrisse”.

Kui poiss kasvab ilma isata, siis ei tohiks ema isa rolli täielikult üle võtta. Ta peaks jääma naiselikuks, et pojas hoolivus ja mehelikkus välja areneks, mis aitab hilisemas elus tal endal toimivaid lähedussuhteid luua. Kui vanemad näevad oma last ideaalpildis, näevad vaid neid jooni, mida tahavad näha, siis kipuvad nad lapsi liigselt hellitama. Kui emad oma pojad ära hellitavad, siis ei oska nad hilisemas elus võrdset partnerit otsida (otsivad uut ema). Poeg vajab isa, kes oleks ema silmis autoriteet, isegi kui ema ja isa koos ei ela. Oma vead ajavad pojad hiljem pigem puuduva või abitu isa kui võimuka või andunud ema kaela. Liiga armastav ema loeb oma lapse silmist tema soove ja liiga autokraatne ema surub iga algatuse juba eos maha. Õpitud abituse sündroom, eriti mehe puhul, on väga perspektiivitu variant.

Lähedussuhete jaoks on oluline vastassoost vanemaga läbisaamine ja tema mõjutused. Poistelt pole vaja nõuda viitele õppimist, nad tunnevad alateadlikult, mida neile elus vaja on ja mida mitte. Tüdrukud on tavaliselt kohusetundlikumad ja püüdlikumad. Tänitamine on eriti halb poiste kasvatamise puhul, aga neil tuleb lasta vahel vähese ohutunde tõttu kogeda, et kõigil tegudel on tagajärjed. Lapsed pole vanemate omand, neid tuleks võtta pigem kui häid sõpru ja “kingitust”. Neid tuleks ära kuulata, püüda mõista ja nendega tuleks koduseid asju arutada.

Lastele võiks juba varakult õpetada, et vähem sõnu ja rohkem tegusid on parem variant ning sõnapidamine on väga oluline. Vastutustunde kasvatamiseks on hea, kui lapsel on lemmikloom hooldada. Õnnelik on laps, kes mõistab juba varakult, et elus loodus on tõepoolest elus. Vastutusvõimet parandab ka loovuse arendamine, mida suurendavad mõistlikult rahuldatud vajadused, orienteeritus tegevusele ja selle sisule, mõõdukas edulootus (eduelamused), püüd luua midagi uut, usk oma jõusse ja oskustesse, püüd elus läbi lüüa, julgus ennast näidata ja suhelda (sotsiaalsus), uudishimu, jõukohaste ülesannetega toimetulek.

Kaks tähtsat soovitust vanematele:

– tuleks tunnustada lapse tahet midagi ise ära teha

– enne kui kritiseerida lapse tegevust, tuleks välja selgitada tagamaad.

Valesti on aru saadud tänapäeval ka vabakasvatusest, mille puhul lapsel lastakse teha kõike, mida ta ise soovib ja tulemuseks on enamasti kasvatamatud lapsed. Kui lapsega tekivad probleemid, siis on kõik teised süüdi. Vaba kasvatus nõuab vanematelt suuremat tarkust ja kannatlikkust. Lapsega tegelemise viljad pole kohe näha, need tulevad aeglaselt. Esimestel kooliaastatel tuleb lapse kõrval sageli istuda ja kooliasjad üle vaadata, mõnikord ka koos õppida. Kuni tekib kohusetunne ja laps saab ise hakkama.

Kui kaalukausil on karjäär ja lapsed, siis võiks mõelda nii, et töökaaslased tulevad ja lähevad, aga lapsed jäävad. Pensionipõlves töökaaslased vaevalt vaatama tulevad, aga lapsed võivad küll vanas eas palju rõõmu teha. Lapsed on need, kelle kasvatamisse tasub investeerida aega, raha ja kannatlikkust. Jahedad suhted oma lastega, võõrdumine ja ükskõiksus, laste saamatus või eluga puntras olemine on väga kibedad viljad. Vanemad saavad kodust kaasa anda kasulikud harjumused, elu põhitõed, viisakuse, enesekindluse, positiivsuse, aususe, vastutustunde, töökuse ja palju muid väärtusi. Kui laps õpib läbi vastutustunde keskenduma elu edasiviivale positiivsele energiale, siis saab halvast vaid juhukülaline.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.