Foto: pexels.com

Kui inimene midagi teeb, siis ta ka väsib. Kõige paremini aitab väsimuse vastu korrapärane puhkamine. Iga organismi elutegevus koosnebki tööst ja puhkusest ja see on pidevalt vahelduv protsess. Lisaks tööle väsitab ka üksluisus inimest. Kehalist ja vaimset väsimust ei saa selgepiiriliselt eristada.

Väsimuse teket soodustavad stress, tülid, mured, tegevuse vastumeelsus, haigused, ebaotstarbekas toitumine ja paljud teised tegurid. Ajutiselt saab väsimusest vabaneda värske õhu sügava sissehingamisega, näo ja kaela külma veega loputamisega, mõne lihtsa võimlemisharjutusega, lusikatäie mee või tüki ðokolaadiga.

Väsimusest annab märku väsimustunne. Terve organism jätab endale alati mingit varujõudu, mis võib üleväsimuse korral vallanduda erakordsel viisil (näiteks vihapurse). Väsimus möödub vaid puhates ja töövõime taastub järk-järgult. Liiga lühike ja liiga pikk puhkus ei aita kaasa suutlikkuse kasvule. Puhkus peab inimest taastama, aga mitte laastama. Kokkuhoid puhkuse arvelt on üks peamisi läbipõlemise põhjusi, üleväsimuse ja stressi vastu aitab ainult oskuslikult korraldatud puhkus. Mõnikord võib puhkus kasu asemel hoopis kahju teha, sest on olemas nii lõõgastavad kui kurnavad-väsitavad puhkused.

Puhkusereisil olles oleks mõttekas lülitada välja telefon ja lasta kõned suunata kellegi usaldusväärse inimese numbrile, kes siis väga olulistes asjades ühendust võtab ja tühistes asjades ei tülita. Kaasa on kasulik võtta näiteks ristsõnad, luulevihik, päeviku moodi asi, korralik fotoaparaat või kaamera filmimiseks, et olulisi reisimuljeid jäädvustada saaks nii sõnas kui pildis. Sülearvutis või nutitelefonis “istumine” puhata ei aita.

Ka väga väikeste lastega reisimisel ei saa olla puhkamisest juttugi. Vahel võiks reisida ka ilma lasteta ja olla vaid oma partneri jaoks olemas. Eriti väsitavad on väikeste laste ja nende vanemate jaoks pikad lennureisid. Laps hakkab oma teadlikku elu mäletama alles peale kolmandat eluaastat, aga ta vajab väga puhanud ja rõõmsaid vanemaid. Sageli ajab selline pisipõnnidega reisimine noored vanemad hoopis tülli.

Meie kliimas oleks otstarbekas võtta puhkus välja kahes osas, jättes kasvõi nädala või paari jagu puhkust külmemaks perioodiks, et talverõõme nautida või suve pikendamiseks soojale maale sõita. Suve võiks veeta (eriti ilusa suve korral) pigem oma armsal isamaal, mis pakub ikka väga palju avastamisrõõme. Aja kavandamine muudab puhkuse meeldivamaks. Kui mingi tegevuse tegemiseks on aega piisavalt, siis ollakse rahulik ja tuntakse tegevusest rõõmu.

Inimesed erinevad aja taju ja tõlgendamise iseärasuste poolest päris palju. On olemas aktiivne ja passiivne puhkus, mõnele sobib üks, teisele teine. Puhata aitab ka mõne unustatud hobiga tegelemine: laulmine, tantsimine, etlemine, näitlemine, käsitöö vm. Ka kaunite hetkede kollektsioneerimine võib olla meeldiv hobi. Puhkusemeeleolu loob kenas kohas maitsva toidu ja hea veini nautimine. Kui ainult lesida puhkuse ajal, siis tulevad pähe rumalad mõtted, tekib kahjutunne raisatud ajast, vanemad inimesed võivad lisaks saada ka liigsest lebamisest luu- või liigesevalu.

Töövälises elus tuleks õppida nautima rolle nagu lapsevanem, abikaasa, armastaja, sõber, jahikaaslane, treeningukaaslane, matkakaaslane vm. Vaba aja kasulik veetmine ja igapäevasest rutiinist eemalolek on samuti puhkus. On vahel kasulik aeg maha võtta ja mitte midagi teha. Küllaldane magamine aitab samuti stressist vabaneda.

Kui tervele ja normaalsele täiskasvanule on piisav 7 unetundi ööpäevas, siis puhkuse ajal võiks magada kauem ja unedefitsiiti tasa teha. Korralik reisimine väga meeldivas seltskonnas pakub nii vaimset kui füüsilist lõdvestust. Ka teater, kino, meeldiv liikumistreening, näituste külastamine, huvitava raamatu lugemine, sõpraderingis aja veetmine on väga head tegevused pingete maandamiseks. Tegelikult pole midagi halba ka hea telesaate või “seebi” vaatamises. Vahel on lihtsalt vaja end kellegagi samastada.

On olemas lühiajalised (nädalavahetus) ja pikaajalised puhkused (korralised). Paljud inimesed planeerivad oma puhkusi terveks aastaks ette, et neist siis viimast võtta. See on siis nagu puhkusega enda premeerimine. Ilma aktiivse puhkuseta on raske saavutada nõudlikke eesmärke. Oluline ei ole niivõrd aja hulk kui just kasutamise kvaliteet vaba aja planeerimisel. Puhkehetki tuleks osata leida igas päevas. Kui ollakse “surnud punktis”, siis pole mõtet ennast vägisi tööle sundida. Tuleb võtta “aeg maha”, kui töö seda vähegi võimaldab. Hea on nautida vanni, sauna, kosutavat und.

Igapäevategevustes aega planeerides võiks rühmitada oma tegevused tähtsuse järgi: tähtsad asjad, vähemtähtsad ja pisiasjad. Tähtsad asjad tuleks ära teha parimas vormis olles või siis, kui kõige vähem segatakse. Vähemtähtsate tegevuste puhul võib lubada kõrvalepõikeid ja pisiasjadest võib ka üle libiseda, kui jõudu pole. Igas päevas peaks olema ka sellist aega, kuhu pole midagi erilist kavandatud. Neid tühikuid saab siis ootamatute asjadega täita, mida elus ikka ette tuleb. Kui millegi olulisega jõutakse varem valmis, oleks vaja ennast premeerida lisapuhkusega. Üks kena “pannkoogipühapäev” aitab kindlasti meeleolu parandada. Võib ka eemale sõita paariks päevaks ja näiteks telkida kuskil kaunis kohas. Kaasa ei tohiks võtta mitte ühtegi kohustust, mobiil tuleks välja lülitada ja kellavaatamine unustada. Tuleks õppida nädalavahetusest lugu pidama, eriti vajalik on see pereinimestele ja lastega peredele. Vanematega koos veedetud nädalalõpp ühendab lapsi omavahel ja vanemaid oma lastega, suurendab usaldust ja turvatunnet. See on lastele ka tunnustuseks. Kui raha pikemateks reisideks napib, võib istuda kasvõi kodus kenasti kaetud laua taga ja vestelda pereringis maitsvat kodust toitu süües. Nii saab rahulikult arutleda nende probleemide üle, mis on südames ja hinges.

Loodusesse minek aitab alati ega võta mingit erilist rahakulu. Metsas, rannas, pargis, aias jalutades tuleb meelerahu tagasi, taastub hingeline tasakaal. Looduse värskus, ilu, puhtus ja ehedus kahandavad suhetes olevaid pingeid, vastutuse koormat ja raskest tööst tulenevat stressi. Loodus vabastab kõigest võltsist, inimesed on loomulikud ja lihtsad. Kasulik on iga päev silmitseda horisonti mõni minut, mis aitab tunnetada, kui ääretu ja suur on maailm tegelikult. Siis mõistetakse ka seda, et ühe inimese probleemid on selles nii vähetähtsad.

3 lihtsat puhkamise põhimõtet (mida saab kasutada nii lühiajalise puhkamise kui pika puhkuse ajal):

1. Puhkamine olgu korrapärane.
Iga organism armastab rütmi. Süda töötab rütmiliselt ja väsimatult, aga tegelikult puhkab iga südamelihase kokkutõmbe järel. Organism vajab puhkust iga päev, selleks on öine uni. Ette- või tagantjärele puhkamine ei aita taastada vajalikku energiataset. Lühiajalised ja sagedasemad puhkepausid on otstarbekamad kui pikad ja harvad töövaheajad. Iga-aastane pikk puhkus tuleb alati välja võtta (soovitavalt kahes osas ja erinevatel aastaaegadel).

2. Puhkamine pakkugu vaheldust

Puhkuseaegne tegevus erinegu kutsetööst ja tavaelu rutiinist. Vaimse töö tegija parim puhkus on kehaline liikumine ja füüsiline tegevus. Tugeva kehalise väsimuse korral on mõistlik passiivselt puhata ja oma füüsilist energiat taastada. Ilusa suve puhul pole mõtet sõita välismaale, võib ka isamaa ilu avastada. Soojale maale sõit aitab “igavese sügise” perioodidel, pimedal ja vihmasel ajal või kevad-talvel energiataset tõsta.

3. Puhkamine tugevdagu tervist
Õhtuti ja nädalavahetustel pole arukas koormata samu elundeid, mis töö ajal on pinge all. Näiteks müra sees töötav inimene vajab puhkamiseks vaikust, arvuti ees töötav inimene vajab puhkust silmadele ja koormust lihastele. Meeldivad elamused on kõige paremad närvisüsteemi toniseerijad.