Tüdruk tuli üks päev keksides koolist koju.
“Emme, emme hõikas ta: me õppisime täna koolis numbreid ja kõik teised lapsed oskasid lugeda vaid neljani, aga mina oskan kuni 10-ni. On ju nii? 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10!”
“Väga hea, nii on.” ütles ema.
“Kas see on sellepärast, et ma olen blond?” ütles tüdruk.
“Jah, see on sellepärast, et sa oled blond.” ütles ema.
Järgmisel päeval tüdruk tuli taas koolist keksides koju. “Emme, emme” hõikas ta: “Me õppisime täna tähestikku ja kõik teised lapsed teadsid seda ainult D-ni, kuid mina tean seda H-ni. On ju nii? A, B, C, D, E, F, G, H!”
“Väga hea, nii on.” ütles ema.
“Kas sellepärast, et ma olen blond, emme?”
“Jah, see on sellepärast, et sa oled blond?”
Järgmisel päeval tuli tüdruk jälle keksides koolist koju. “Emme, emme,” hõikas ta. “Olime täna võimlas ja kui me pärast pesema läksime, siis kõik teised tüdrukud olid nagu pesulauad, aga minul on sellised!” Ja tõi oma topi alt esile paari 36C-sid.
“Väga hea,” ütles ema piinlikust tundes.
“Kas sellepärast, et ma olen blond, emme?”
“Ei, kallis, see on sellepärast, et sa oled 24!”
