Kui väikelaps tunneb end mingil moel ebakindlalt või ohustatuna, on ta reaktsiooniks lüüa või hammustada. Kui täiskasvanu reageerib samuti esimese emotsiooni ajel, kas riidleb, karjub, sakutab või laksu annab, annab see lapsele signaali, et selline käitumine ongi lubatud. Sellest pole kasu, kui hiljem lapsele räägitakse, et see ei ole lubatud. Eeskuju mõjud on alati sõnadest suuremad.
1. Kui laps on agressiivne ja kuri, siis on parem jääda rahulikuks, sest parim eeskuju on enda käitumine. Rahuliku ja tasakaaluka täiskasvanu kõrval tunneb iga laps end turvaliselt. Sobivat käitumist saab lapsele õpetada tark ja rahulik täiskasvanu. Sõnadega saab enda head käitumist vaid kinnitada.
2. Lapse sobimatu ja teiste suhtes agressiivne käitumine tuleb võimalikult ruttu lõpetada, aga ilma liigsete emotsioonideta. Rahu, selgus ja soojus täiskasvanu hääles ning olekus annavad lapsele kindlustunde tagasi.
3. Väike ja ka suurem laps ei oska alati oma tunnetega toime tulla. Sageli on see ju täiskasvanugi jaoks keeruline, kel ometi elukogemus olemas on. Laps ei oska sõnastada oma pahameelt või kurbust, hirmu või suurt viha. Last saab aidata teda kuulates. Lapsel on õigus tunda erinevaid emotsioone, aga ta peab negatiivseid teistele suunatud tundeid õppima talitsema ühiskonnas aktsepteeritaval moel. Lapsele on vaja õpetada liigsete emotsioonidega toimetulemist, muidu tekitavad need palju probleeme hilisemas elus.
4. Täiskasvanu peab olema alati aus lapsega, eriti siis, kui ise käitub lapse suheldes valesti. Ka seda on vaja tunnistada nii endale kui lapsele. Lapsega tuleb siis rääkida ja tuleb ka andeks paluda, kui valesti on toimitud.
5. Lapse kasvatamine nõuab suurt kannatlikkust ja järjekindlust. Kui suhtlemise õppimine oleks lihtne, saaksid täiskasvanudki sellega paremini hakkama. Igasuguses suhtlemisprotessis on vastuolud kerged tekkima.
6. Laps kuulab täiskasvanut paremini, kui ta on autoriteet ja sõber, aga ka lapsest on vaja lugu pidada. Õpetajad maadlevad koolis selle probleemiga, et lapsed neid ei austa. Tuimad käsud ja keelud ei mõju lapsele. Ka lapsel on oma väärikus ja tunded, mida ei saa maha tallata. Ka last tuleb austada ja enda eeskujuga õpetada teistest inimestest lugu pidama. Just seetõttu ongi õpetaja ja kasvataja elukutse nii raske, sest nõuab kõrgemat eetikat ja moraali ning samas suurt inimlikkust ja hoolivust.
7. Kui halb käitumine on klaaritud, siis seda enam ei meenutata. Eksimusi ei pea kogu aeg lapsele meelde tuletama. Täiskasvanudki eksivad pidevalt. Tähtis on ju ikka see, mida kasulikku sellest eksimusest õpitakse.
Kuidas talitseda karjuvat või hüsteerilist last?
Kui laps ülemäärase pinge tõttu enesevalitsemise kaotab ning karjub, sõimab, asju lõhub või isegi kallale kipib, siis tuleb püüda iga hinna eest rahulikuks jääda ja mitte samaga vastata. Ärritunud laps püüab ju ise ka ülemäärastest emotsioonidest vabaneda, aga ta ei oska nendega toime tulla. Vihapurse toob mõningast kergendust, aga vihahoos tehakse ka palju sellist, mida hiljem kahetsetakse. Kui vihast last lihtsalt takistada, siis see vihahoog süveneb, mitte ei jahtu maha.
Vanarahvas ütleb, et “ära vala õli tulle” ja nii see tõesti on. Pole mõtet vihast raevukat inimest, eriti veel last, veel rohkem ärritada. Süüdistamisest, ähvardamisest ja vastu karjumisest abi ei ole, see suurendab agressiooni. Kui laps on ohutus kohas, võib toast ka lahkuda ja jätta lapse üksi maha rahunema. Sellises olekus lapsega tuleb kõnelda väga rahulikult, aga seejuures lühidalt, kindlalt ja aeglaselt. Jutt peab olema väga veenev.
Mõnikord on vaja korrata ühte ja sama juttu mitu korda, kuni laps rahuneb ja uskuma jääb, et miski teda ei ohusta ega kahjusta. Alles siis, kui laps on ennast emotsioonidest tühjaks laadinud, taastub tema võime teisi kuulata. Pinge langemisel taastub ka usaldus. Mõnikord aitab ka käest kinni võtmine, embamine, rahustav silitamine, et laps saaks rahuneda. Võib last lapsel end ka tühjaks nutta, ka nii vabaneb üleliigsetest emotsioonidest. Murdeealistele lastele võib soovitada ka poksikotte, mille pihta saavad oma viha välja valada. Alles siis, kui laps on maha rahunenud, saab talle selgitada, kuidas asjad tegelikult on ja püüda pakkuda omapoolseid lahendusi. Veel parem on otsida lahendusi koos lapsega.
Šotimaalt Guthrie lossist leitud tundmatu autori kirjas on suurepärased õpetussõnad lapse kasvatamiseks:
Kui laps elab erapooletuses, õpib ta õiglust.
Kui laps elab arvustamises, õpib ta hukka mõistma.
Kui laps elab kindlustundes, õpib ta uskuma.
Kui laps elab vaenulikkuses, õpib ta võitlema.
Kui laps elab heakskiidus, õpib ta endale meeldima.
Kui laps elab häbis, õpib ta end süüdi tundma.
Kui laps elab julgustamises, õpib ta enesekindlust.
Kui laps elab naeruvääristamises, õpib ta häbenema.
Kui laps elab sallivuses, õpib ta kannatlikkust.
Kui laps elab tunnustamises ja sõpruses, õpib ta leidma armastust ilmas.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Rummu tuhamägi  Vanalinna majad  Arteri kvartal | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
