 
|
 |
|
|
Teisipäev, 19.02.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi, Ürli
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 139 pilti (kokku 1625 pilti, vastatud 1486 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Teisipäev, 19.02.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Otepää linnus |
|
| Esmaspäev, 19.10.2015.a. | Loetud: 6572 korda
|
Asukoht: Valga maakond, Otepää linn
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus. Linnus asus mäe kõrgemas lõunapoolses osas, kuna põhjapoolses asus I aastatuhande teisel poolel hoopis asula.
Soojustrassi kaevamisel 1982. aastal leiti sealt 13 - 18 sajandi leide. Linnamäe idaküljel on 14 - 17 sajandist pärit külakalmistu. Otepää linnus pidi end korduvalt kaitsma saksa ristirüütlite laastavate sõjakäikude eest. 1208. aastal süütasid saksa ristirüütlid linnuse põlema, aga 1210 tagasi tulles, leidsid jällegi linnuse tervena ja ülesehitatud kujul. Hõivasid uuesti ja põletasid teistkordselt maha. Nii toimus see ajaloos mitu korda. 1224 alustasid saksa ristirüütlid oma kivilinnuse ehitamist ning selle müürijäänused on linnamäel tänapäevalgi näha.
Olles muistse Ugandi strateegiliseks ja majanduslikuks keskuseks ja asudes viljakate põllumaade keskel, oli Otepää üks tugevamaid eestlaste linnuseid. Väljakaevamised on näidanud, et juba enne meie ajaarvamist on Otepää linnamäge kasutatud asulana, aga pidevalt on elatud VI-VII sajandist alates.
Otepää asus teede ristumiskohas, siit hargnesid teed põhjarannikule, Pihkvasse ja Novgorodi, latgali (lätlaste) ja liivi hõimude juurde. Eriti XI – XII sajandil tõusis linnuse osatähtsus.
Vanades vene kroonikates tuntakse Otepää linnust hästi. Esmakordselt mainitakse Novgorodi kroonikas 1118. aastal "Karupea" ehk "Medvežja golova" nime all. "Oti pea" nime all on mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Kujult meenutabki karu pead, millest ilmselt nimi tulenebki. Kroonikad aga mainivad vaid põhilisi sündmusi ega anna üldse infot Otepää Linnamäe ja tolleaegse elu kohta.
Linnamäel tehtud väljakaevamised on aidanud selles selgust saada. Ulatuslikud väljakaevamised toimusid aastatel 1950-1961. Kaevati kultuurikihti kuni 4 meetri sügavuseni ja leiti üle 4000 leiu. 1968. aastal jätkusid väljakaevamised, mille juures olid abiks ka Otepää Keskkooli noored koduuurijad. Loodusliku mäe külgi on järsemaks tehtud, pinda tasandatud ning linnust on kasutatud elamiseks ja enda kaitseks võitlemiseks.
Otepää Linnamägi on kaheastmeline, kummagi platoo suurus on üle 3000 ruutmeetri. Kaevamistega jõuti selgusele, et mäe kõrgemat lõunapoolset osa kasutati elamiseks juba esimese aastatuhande teisel poolel enne meie ajaarvamist. Kalarikkad veekogud pakkusid piisavalt toidupoolist ja metsad ning mägi piisavalt kaitset. Ülemisel platool kujuneski välja linnus, mis oli kaitstud algul vaid muldvalliga. Alumisel platool oli aga lahtine asula. Leiud näitavad, et seal tehti sepiseid ja käsitööd, leitud on nii valamisvorme, kirveid, nuge, naaskleid, luisutükke, värtnaosi mitmesuguse jämedusega lõnga ketramiseks kui muud pudi-padi. Leidude hulgas on ka läti ja vene päritolu esemeid, mis viitab tihedale kaubavahetusele.
Otepää Linnamägi on olnud kindlustatud kohaks ka selle aastatuhande teisel poolel, aga pole kuulunud kunagi kõige suuremate kindlustuste hulka. Oma järskude nõlvadega oli siiski oma aja üks tugevamaid. XIII sajandil seoses saksa feodaalide pealetungiga, kindlustati veelgi suurte raudkividega valli ja värava ümbrust. Linnuse ümber ehitati ka puittara. Väljakaevamistel on kultuurikihist leitud palju sütt ja tukke, mis viitab linnuse korduvatele mahapõletamistele. On leitud ka vibu- ja nooleotsi, ammunooli, heiteodade otsi, torkeodade osi ja mõõgaterade tükke. Võib arvata ka seda, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust soine ala ja kinnikasvanud järv, on säilinud ka andmeid veealustest salateedest ja nahksillast.
1200. aastal saabusid ristisõdijad 23 laevaga piiskop Alberti juhtimisel Daugava suudmesse ja võtsid ette relva jõul kohalike inimeste ristimise. 1208. aastal algasid rüüsteretked Ugandisse, rööviti paljaks ja tapeti kõik kättesaadud eestlased. Jõuti ka Otepää linnuse alla, mis ei jõudnud vajalikku kaitset ristirüütlite hea sõjavarustuse vastu pakkuda. Linnus põletati maha ja kõik vara rööviti, osa inimesi (naisi ja lapsi) viidi vangidena kaasa. 1210. aastal korraldati uus sissetung, vaenlane tungis linnusesse siis salakavala pettusega, nagu sooviksid nad rahuläbirääkimisi. Tungiti kallale ootamatult, mehed tapeti, naised ja lapsed võeti vangi ja viidi orjusesse, linnus riisuti paljaks ja põletati teistkordselt maha. Peaaegu igal aastal kordasid ristirüütlid röövretki ja liikusid aina edasi. 1217. aastal olid sakslaste maksualused juba nii ugalased, sakalased, soontagalased, kui ka järvalased. Juba 1216. aastal hakkasid ristirüütlid looma oma tugipunkti Lõuna-Eestisse ja selleks sobiski Otepää väga hästi. Sakslased sundisid eestlasi Otepää linnust uuesti üles ehitama ja veelgi tugevamalt kindlustama, aga nüüd juba enda jaoks. 1217. aastal rüüstasid nad juba Novgorodi samast kindlusest. Vastukaaluks piirasid Novgorodi, Pihkva väed ja eestlased linnust nii, et kindlusesse elama asunud ristirüütlid pidid abi kutsuma, aga olid lõpuks sunnitud läbi rääkima ja lahkuma. 1224. aastal õnnestus linnus uuesti vallutada ja muuta Tartu piiskopi peamiseks tugipunktiks ning samal aastal alustati ka kivikindluse ehitamist, töölisteks olid jälle peamiselt eestlased. Otepää piiskoplinnus ongi vanim telliskiviehitus (põletatud tellistest) Eestis. Otepää piiskopilinnust täiendati ja ehitati ümber mitmel korral XIII sajandil.
Väljakaevamiste käigus on selgunud, et ka piiskopilinnus hävines tulekahjus, kõikidest ruumidest on leitud tukke ja tules põlenud esemeid. Tukkide vahelt on leitud ka 1390. aastal vermitud münt. Teada on, et 1396-1397 oli Tartu piiskopi ja ordu vahel sõda, mille käigus ilmselt maha põletatigi.
Kindlusena kaotas tähtsuse XIV sajandil. Pärast mahapõletamist enam ei taastatud ja kivid kanti laiali teiste ehituste jaoks. Kagu-Eestis oli muinasaja lõpus ainult 4 suuremat linnust: Tartu, Otepää, Oandimäe, Erumäe. Otepää oli peamine keskus, aga Otepää väljakaevamistest puudub korralik dokumentatsioon.
Oandimäe kohta liigub rahvapärimus, et linnuse vanem olevat vihastanud, kui Otepää linnuse vanem saatnud tema kutse peale pidusöögile hoopis oma naise. Oandimäe vanem valmistanud suure viha sunnil naisest aga pidusöögi, mida ka Otepää vanemale maitsta andnud. Naisest ilma jäänud Otepää vanem hävitanud suures vihas kogu Oandimäe linnuse. See lugu ei tundugi võimatu, sest Oandimäe linnus eksisteeris tõepoolest väga lühikest aega XII sajandil.
Otepää linnus on aga tänapäeval Lõuna-Eesti üks huvitavamaid vaatamisväärsusi, mis on tähistatud ka National Geographicu kollase aknaga.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Kuu seisu ärakasutamine
Kuu kihutab umbes nelja nädalaga kõigist tähemärkidest läbi ja veedab igas märgis kaks päeva ja kuus tundi. Liikudes tähemärkidest läbi, võtab kaasa mõjutusi ja tekitab erinevaid tujusid ning reaktsioone... Loe edasi... |
| 
Tähtkujude sobivus
Lääne astroloogia tähtkujude sobivus armu- ja ärisuhtes. Millised on Sinu ja Sinu partneri sobivuse head ja halvad aspektid... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada bugenvillead
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel... Loe edasi... |
|
Test: Nime varjatud omadused
Nimest tulenevad varjatud omadused ei ole nii tähelepanuväärivad, kui teised nimega seotud omadused, aga on siiski olulised. Varjatud omaduste leidmiseks tuleb liita täisnime tähtede arv, seejuures sünninimi on määrava tähtsusega... Loe edasi... |
| | |
| | 
Kuidas vältida jõulustressi?
Jõulud peaks olema rahulik ja väga meeldiv aeg, aga paljude jaoks on see stressitekitavalt närviline ja väga kulukas aeg. Jõulusagin ajab kõik toimetused sassi ja kulutab energiat rohkem... Loe edasi... |
|
| | 
12 päeva pärast sündi on olulise tähtsusega
Inimese isiklik aasta ei alga mitte kalendriaastaga, vaid tema enda sünnipäevaga. Isikliku aasta algust loetakse tema sünni kuupäevast. Väidetavalt näitavad 12 esimest päeva peale sünnipäeva ära, milliseks eeldatavalt kujuneb järgmine eluaasta... Loe edasi... |
|
| | 
Sauna esoteeriline mõju
Saunast räägitakse paljudes Eesti muinasjuttudes ja isegi rahvaeeposes "Kalevipoeg". Alates aastast 2013 on Eesti võrokeste suitsusaunakombestik ka UNESCO pärandi nimekirjas. Vanadel eestlastel oli saun püha hiie kõrval teine väga tähtis paik. Saunas mitte üksnes ei pestud end, vaid siin sünnitati, raviti haigusi ja valmistuti viimseks teekonnaks... Loe edasi... |
|
| 
Virtsu ohvrikivi
Hanila vallas Virtsu külas asub suure lohuga ohvrikivi. Siin käidi ravimas enamasti nahahaigusi ja ohvriandideks viidi kas münte, sütt, soola või muid aineid... Loe edasi... |
| 
11 tõde kaalutõusu kohta
Paljude kehakaaluga seotud müütide taga on uuringud, mis on tihedalt seotud toidu- või dieediäriga. Alljärgnevad on mõned kaalutõusuga seotud müüdid... Loe edasi... |
|
Kuidas kasvatada ebakrootonit
Ebakrooton kuulub piimalilleliste sugukonda. Pärit on taim Kagu-Aasia troopilistelt aladelt. Ajapikku on ta levinud kõikjale troopikasse. Ebakrootonid on oma populaarsuse võitnud tänu oma värvilistele lehtedele... Loe edasi... |
| | |
Astromeditsiin
Ameerikas ja Euroopas on rohkelt pooldajaid astroloogia valdkonnal, mille kohaselt igal tähtkujul on organismi ja hingeseisundit mõjutav värv... Loe edasi... |
| 
Komplekside küüsis ja eluga hädas
Ilmselt valetab see, kes ütleb, et tal ei ole mitte ühtegi kompleksi. Tal lihtsalt puudub julgus tunnistada neid. Psühholoogias nimetatakse kompleksiks kujutluste, emotsioonide, mõtete jms. süsteemi, mis on osaliselt või täielikult alateadvuslik ja vastuolus isiksuse enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega... Loe edasi... |
| |
Kuidas saada hakkama lapse jonniga?
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi... Loe edasi... |
| | |
| | 
Sisemine kell tiksub
Igaüks meist elab koos oma sisemise kellaga, mille järgi tema organism ennast maailmaga kohandab. Kui seda rütmi teada ja tunda, siis saab päeva paremini kasutada... Loe edasi... |
|
| 
Sirgelduste salakood
Inimese käsi hakkab sageli (eriti kui igav on) alateadlikult ja kontrollimatult sirgeldama esmapilgul tähenduseta kujundeid: kolmnurki, siksakke, ringe, majakesi, lilli jms. Need kujundid peegeldavad inimese siseelu sügavaid ja varjatud probleeme ning võimaldavad isegi tervise seisundit diagnoosida... Loe edasi... |
| |
Kuidas kasvatada soomuslehikut
Soomuslehiku puhul on tegemist väga kaunite leherosettidega sukulendiga. Taime lehed on lihakad, lamedad (on ka ruljate lehtedega taimi) ja kaetud vahakirmega, mis võib olla sinine, punane või valge... Loe edasi... |
| | |
| | 
Kuidas võita ihaldatu inimese armastust
Armastuses on naistel meestest suurem mõjuvõim. Kui naise süda ja hing on suletud, siis mees sinna ei pääse. Naise hing on kui püha valguse allikas, mehe hing peegeldab seda valgust kristallina. Mehe hing on aga habras, mistõttu on ta ka väga ettevaatlik oma hinge avamisel... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas puhkuse ajal end laadida?
Liigse väsimise vastu aitavad korrapärane puhkamine, mõistlik eluviis ja tervislik toitumine. Iga elusorganismi elutegevus koosneb kahest osast: tööst ja puhkusest. Inimene töötab, väsib ja puhkab, siis jälle töötab ja nii kogu elu, see on pidev protsess. Loe edasi... |
| |
Meditsiiniastroloogia
Tavapäraselt uskusid vanad astroloogid, et inimest võib iseloomustada nelja kehamahla tüübi järgi, mida näitavad tähemärk ja seda valitsev planeet... Loe edasi... |
| | 
Kuidas sööb, nõnda teeb ka tööd
Iga tööandja võiks enne kellegi töölevõtmist temaga koos einestamas käia ja keerukaid tööintervjuusid polekski vaja läbi viia. Väidetavalt räägivad inimese söömisharjumused mõndagi tema tööharjumuste kohta... Loe edasi... |
|
| 
Kas dieet sobib kõikidele päikesemärkidele?
Kuna igale sodiaagimärgile on omased teatud nõrkused ja vajadused, siis on nende toitumismudelid erinevad. Tervele inimesele on kõik mõistlikkuse piires lubatud, olgu ta ükskõik millisest tähemärgist. Kui aga toitumine tuleb mingil põhjusel kontrolli alla võtta, siis tulevad välja erinevused... Loe edasi... |
| |
| 
15 valet söömise kohta
Californias Berkeley ülikoolis tehtud uurimused näitasid, et kehakaalu seisukohalt on täiesti ükskõik, kas põhisöömaaeg leiab aset hommikul, lõuna ajal või õhtul... Loe edasi... |
| |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 5 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 14 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 17 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 59 päeva
Saada e-kaart...
|
|
