 
|
 |
|
|
Neljapäev, 19.09.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Erma, Erna, Marna, Marnet, Marno
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 178 pilti (kokku 2172 pilti, vastatud 1994 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Neljapäev, 19.09.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Otepää linnus |
|
| Esmaspäev, 19.10.2015.a. | Loetud: 7673 korda
|
Asukoht: Valga maakond, Otepää linn
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus. Linnus asus mäe kõrgemas lõunapoolses osas, kuna põhjapoolses asus I aastatuhande teisel poolel hoopis asula.
Soojustrassi kaevamisel 1982. aastal leiti sealt 13 - 18 sajandi leide. Linnamäe idaküljel on 14 - 17 sajandist pärit külakalmistu. Otepää linnus pidi end korduvalt kaitsma saksa ristirüütlite laastavate sõjakäikude eest. 1208. aastal süütasid saksa ristirüütlid linnuse põlema, aga 1210 tagasi tulles, leidsid jällegi linnuse tervena ja ülesehitatud kujul. Hõivasid uuesti ja põletasid teistkordselt maha. Nii toimus see ajaloos mitu korda. 1224 alustasid saksa ristirüütlid oma kivilinnuse ehitamist ning selle müürijäänused on linnamäel tänapäevalgi näha.
Olles muistse Ugandi strateegiliseks ja majanduslikuks keskuseks ja asudes viljakate põllumaade keskel, oli Otepää üks tugevamaid eestlaste linnuseid. Väljakaevamised on näidanud, et juba enne meie ajaarvamist on Otepää linnamäge kasutatud asulana, aga pidevalt on elatud VI-VII sajandist alates.
Otepää asus teede ristumiskohas, siit hargnesid teed põhjarannikule, Pihkvasse ja Novgorodi, latgali (lätlaste) ja liivi hõimude juurde. Eriti XI – XII sajandil tõusis linnuse osatähtsus.
Vanades vene kroonikates tuntakse Otepää linnust hästi. Esmakordselt mainitakse Novgorodi kroonikas 1118. aastal "Karupea" ehk "Medvežja golova" nime all. "Oti pea" nime all on mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Kujult meenutabki karu pead, millest ilmselt nimi tulenebki. Kroonikad aga mainivad vaid põhilisi sündmusi ega anna üldse infot Otepää Linnamäe ja tolleaegse elu kohta.
Linnamäel tehtud väljakaevamised on aidanud selles selgust saada. Ulatuslikud väljakaevamised toimusid aastatel 1950-1961. Kaevati kultuurikihti kuni 4 meetri sügavuseni ja leiti üle 4000 leiu. 1968. aastal jätkusid väljakaevamised, mille juures olid abiks ka Otepää Keskkooli noored koduuurijad. Loodusliku mäe külgi on järsemaks tehtud, pinda tasandatud ning linnust on kasutatud elamiseks ja enda kaitseks võitlemiseks.
Otepää Linnamägi on kaheastmeline, kummagi platoo suurus on üle 3000 ruutmeetri. Kaevamistega jõuti selgusele, et mäe kõrgemat lõunapoolset osa kasutati elamiseks juba esimese aastatuhande teisel poolel enne meie ajaarvamist. Kalarikkad veekogud pakkusid piisavalt toidupoolist ja metsad ning mägi piisavalt kaitset. Ülemisel platool kujuneski välja linnus, mis oli kaitstud algul vaid muldvalliga. Alumisel platool oli aga lahtine asula. Leiud näitavad, et seal tehti sepiseid ja käsitööd, leitud on nii valamisvorme, kirveid, nuge, naaskleid, luisutükke, värtnaosi mitmesuguse jämedusega lõnga ketramiseks kui muud pudi-padi. Leidude hulgas on ka läti ja vene päritolu esemeid, mis viitab tihedale kaubavahetusele.
Otepää Linnamägi on olnud kindlustatud kohaks ka selle aastatuhande teisel poolel, aga pole kuulunud kunagi kõige suuremate kindlustuste hulka. Oma järskude nõlvadega oli siiski oma aja üks tugevamaid. XIII sajandil seoses saksa feodaalide pealetungiga, kindlustati veelgi suurte raudkividega valli ja värava ümbrust. Linnuse ümber ehitati ka puittara. Väljakaevamistel on kultuurikihist leitud palju sütt ja tukke, mis viitab linnuse korduvatele mahapõletamistele. On leitud ka vibu- ja nooleotsi, ammunooli, heiteodade otsi, torkeodade osi ja mõõgaterade tükke. Võib arvata ka seda, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust soine ala ja kinnikasvanud järv, on säilinud ka andmeid veealustest salateedest ja nahksillast.
1200. aastal saabusid ristisõdijad 23 laevaga piiskop Alberti juhtimisel Daugava suudmesse ja võtsid ette relva jõul kohalike inimeste ristimise. 1208. aastal algasid rüüsteretked Ugandisse, rööviti paljaks ja tapeti kõik kättesaadud eestlased. Jõuti ka Otepää linnuse alla, mis ei jõudnud vajalikku kaitset ristirüütlite hea sõjavarustuse vastu pakkuda. Linnus põletati maha ja kõik vara rööviti, osa inimesi (naisi ja lapsi) viidi vangidena kaasa. 1210. aastal korraldati uus sissetung, vaenlane tungis linnusesse siis salakavala pettusega, nagu sooviksid nad rahuläbirääkimisi. Tungiti kallale ootamatult, mehed tapeti, naised ja lapsed võeti vangi ja viidi orjusesse, linnus riisuti paljaks ja põletati teistkordselt maha. Peaaegu igal aastal kordasid ristirüütlid röövretki ja liikusid aina edasi. 1217. aastal olid sakslaste maksualused juba nii ugalased, sakalased, soontagalased, kui ka järvalased. Juba 1216. aastal hakkasid ristirüütlid looma oma tugipunkti Lõuna-Eestisse ja selleks sobiski Otepää väga hästi. Sakslased sundisid eestlasi Otepää linnust uuesti üles ehitama ja veelgi tugevamalt kindlustama, aga nüüd juba enda jaoks. 1217. aastal rüüstasid nad juba Novgorodi samast kindlusest. Vastukaaluks piirasid Novgorodi, Pihkva väed ja eestlased linnust nii, et kindlusesse elama asunud ristirüütlid pidid abi kutsuma, aga olid lõpuks sunnitud läbi rääkima ja lahkuma. 1224. aastal õnnestus linnus uuesti vallutada ja muuta Tartu piiskopi peamiseks tugipunktiks ning samal aastal alustati ka kivikindluse ehitamist, töölisteks olid jälle peamiselt eestlased. Otepää piiskoplinnus ongi vanim telliskiviehitus (põletatud tellistest) Eestis. Otepää piiskopilinnust täiendati ja ehitati ümber mitmel korral XIII sajandil.
Väljakaevamiste käigus on selgunud, et ka piiskopilinnus hävines tulekahjus, kõikidest ruumidest on leitud tukke ja tules põlenud esemeid. Tukkide vahelt on leitud ka 1390. aastal vermitud münt. Teada on, et 1396-1397 oli Tartu piiskopi ja ordu vahel sõda, mille käigus ilmselt maha põletatigi.
Kindlusena kaotas tähtsuse XIV sajandil. Pärast mahapõletamist enam ei taastatud ja kivid kanti laiali teiste ehituste jaoks. Kagu-Eestis oli muinasaja lõpus ainult 4 suuremat linnust: Tartu, Otepää, Oandimäe, Erumäe. Otepää oli peamine keskus, aga Otepää väljakaevamistest puudub korralik dokumentatsioon.
Oandimäe kohta liigub rahvapärimus, et linnuse vanem olevat vihastanud, kui Otepää linnuse vanem saatnud tema kutse peale pidusöögile hoopis oma naise. Oandimäe vanem valmistanud suure viha sunnil naisest aga pidusöögi, mida ka Otepää vanemale maitsta andnud. Naisest ilma jäänud Otepää vanem hävitanud suures vihas kogu Oandimäe linnuse. See lugu ei tundugi võimatu, sest Oandimäe linnus eksisteeris tõepoolest väga lühikest aega XII sajandil.
Otepää linnus on aga tänapäeval Lõuna-Eesti üks huvitavamaid vaatamisväärsusi, mis on tähistatud ka National Geographicu kollase aknaga.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Tädu kuusk Viimsi poolsaarel
Viimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1.6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda... Loe edasi... |
| | |
| | 
Raha- ja varakarma
Aegade algusest peale on tekitanud küsimusi raha ja varade jaotamine. Siin maailmas on ju nii palju looduslikku ressurssi, raha ja varasid, miks siis ühtedele antakse nii palju ja teistele mitte midagi? Raha ning varade valesti kasutamine on enamiku selle maailma hädade põhjus... Loe edasi... |
|
Mida lapsed vajavad?
Lapse sünnipäraselt kaasasaadud iseloomuomadused on aktiivsus, rütmilisus (näljatunne, uneaeg, toitmisviis jne.), lähenemine ja eemaldumine, uutesse asjadesse suhtumine, kohanemiskiirus, reageerimistugevus, valulävi, meeleolu laad, mängulisus, südamlikkus, rõõmsameelsus, sõbralikkus, häireks valmisolek, tähelepanu kestus ja pidevus... Loe edasi... |
| | |
| 
Kirepunktid inimese kehal
Bioaktiivsed punktid asuvad naha pinnast mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri sügavusel lihastel, kõõlustel, veresoonte- ja lümfiteede läheduses, liigesekapslil, luuümbrises. Punkt projitseerub nahale ja kui mingi häire korral kombata vastavat punkti, siis tuntakse kas valu või hoopis leevendust... Loe edasi... |
| |
Gabrieli koobas
Jägala jõe orus asub Gabrieli koobas. Jägala joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Koobas on 2,5 meetrit lai, 1,7 meetrit kõrge ja 2 meetrit pikk. Loe edasi... |
| | |
Taro kaart tänaseks
Taro kaartide kasutamine on levinud väga paljude inimeste seas. Sama palju kui on inimesi, nii palju on ka Taro kaartide kasutusviise. Üheks võimaluseks on Taro kaarte kasutada selleks, et saada teada, mida eesootav päev endaga kaasa toob... Loe edasi... |
| | |
| | 
Rannakivide ja rannaliiva energeetiline mõju
Kivide abil ravimist võib praktiseerida nii rannakivide kui fotodega, mõlemal juhul toimib samamoodi. Foto säilitab pildistamishetke energiad ja need ei kao sealt kunagi. Fotode abil on võimalik tegelda kivimeditatsiooniga... Loe edasi... |
|
Merevaik talismanina
Igal mineraalil on oma energeetiline väli, mis omakorda mõjutab inimese energeetilist välja. Merevaik on taimset päritolu amorfne mineraal, okaspuude miljoneid aastaid tagasi kivistunud vaik. Tänapäeval on merevaik poolvääriskivina väga hinnatud... Loe edasi... |
| | |
Suhtlusringi joonistamine
Joonista valgele paberile koos iseendaga kõik Sulle olulised inimesed - perekond, töökollektiiv või oluline sõpruskond. Sellise ülesande või ka lapsele anda ja lasta joonistada ennast koos sõprade ja perega. Loe edasi... |
| | 
Feng shui vannitoas
Feng shui vaimne väljund on esmamulje tunnetus, mis tekkib inimeses ühes või teises paigas, ruumis või keskkonnas. Vannitoal on otsene seos hea tervise ja käekäiguga... Loe edasi... |
|
Põhilised silmaprobleemid vanuses 40+
Nii nagu kogu organism, väsivad ja kuluvad aastatega ka silmad, sest on kõige tundlikumad vastuvõtjad. Silma närvikestas kaob valguse, hapniku, vabade radikaalide, antioksüdantide tasakaal ning nägemine halveneb... Loe edasi... |
| 
Söögiisu emotsionaalsed tagamaad
Emotsioonid kontrollivad inimese tegevusi, mõtteid iseenda, oma kehakaalu ning enesehinnangu kohta. Sageli on nii, et kuigi on suur soov kaalus alla võtta, on enamasti alati need püüdlused hukule määratud. Emotsioonid on iga tegevuse ajendiks ja kontrollivad ka söögiisu... Loe edasi... |
| 
Koolikiusamine
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine jne... Loe edasi... |
|
UV indeks
Liigse päikese käes olemise tulemusena on oht, et kahjustada saab nahk või silmad... Loe edasi... |
| | |
| 
Kuidas Kaaludest lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Kaalud on lapsevanemana toredad, neile meeldib lastega koos mängida ja tegutseda ning nad distsiplineerivad oma lapsi pigem headuse kui karmide reeglitega. Soov täiuslikkuse järele võib sundida kehtestama ka rangeid reegleid, aga enamasti nad seda ei tee. Kaaludele ei meeldi tülid, korralagedus, suured lärmakad rahvamassid. Nad soovivad kultuurset ja harmoonilist arukat suhtlust... Loe edasi... |
| |
Kas Sinu nimi on positiivne ja õnnetoov?
Lapsele nime valimine on alati üks suur valikute virrvarr ning lõpliku valiku tegemine võib keeruliseks kujuneda. Siin võib aidata aga I-Ching, mille abil on võimalik määrata nime positiivset mõju inimese eluteele... Loe edasi... |
| | |
| 
7 nippi, kuidas loodrist last töösõbralikumaks kasvatada
Laps peaks jõudma arusaamisele sellest, et kõik pereliikmed peavad oma panuse andma selleks, et peres asjad hästi toimiks. Lapse töökuse kasvatamisel on oluline tähtsus ka suhtumisel õppeülesannetesse ja kooliskäimisse. Väikesed lapsed tahavad väga igas tegevuses kaasa lüüa, aga tavaliselt tõrjutakse nad kõrvale, sest lapsega koos läheb aega rohkem... Loe edasi... |
| |
| 
Igaüks saab ennast ise päästa
Igaüks saab oma keha energiablokeeringud ise kindlaks teha. Täielikul lõdvestumisel on võimalik tunnetada, mis kehas tegelikult toimub. Blokeeringutest annavad märku valu, pakitsus või ebamugav tunne. Nendes kohtades asuvadki energiablokeeringud... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada käänd-safrantähke
Käänd-safrantähk on väga pilkupüüdev ja huvitav taim. Taime lehed on vahajad ja tumerohelised, heledate roodudega. Vähem silmapaistvad pole ka õied, mis on torujad ja kollased, ümbritsetud erkkollaste kõrglehtedega... Loe edasi... |
|
Kuidas eristada tõelist mahetoitu?
Enamasti kõik teavad, et mahetoit on kasvatatud looduslikult, ilma pestitsiidideta, puhtas keskkonnas, keemiat kasutamata, aga ökotoit ei pruugi alati olla tõeline mahetoit. Tegelikult määravad ökoloogilisuse kindlad kriteeriumid, looduslik ja kohalik või ilma säilitusaineteta ei taga seda veel... Loe edasi... |
| 
Maskide kandmine igapäevaelus
Iga inimene jagab end pidevalt erinevate rollide vahel: suheldes oma lastega on ta isa või ema, oma vanematega suheldes poeg või tütar, abikaasaga suheldes mees või naine, töösuhetes ülemus, alluv või lihtsalt kolleeg ja veel palju teisi rolle tuleb elus võtta ja vastavalt nendele elada. Loe edasi... |
| |
| | 
Sisemine kell tiksub
Igaüks meist elab koos oma sisemise kellaga, mille järgi tema organism ennast maailmaga kohandab. Kui seda rütmi teada ja tunda, siis saab päeva paremini kasutada... Loe edasi... |
|
Kuidas valida endale sobivat värvi riideid?
Pole mingi saladus, et üks ja sama värv või riietus sobib erinevatele inimestele erinevalt. Ühte kaunistab, teisele ei sobi üldse. Väga palju sõltub värvist ja värvitoonist. Siin on olemas seos silmade värvi, juuste värvi ja nahatooniga... Loe edasi... |
| 
Eksamistress
Kerge ärevus ehk positiivne stress on isegi kasuks, sest ei lase eksamit liiga lõdvalt võtta. See paneb tegutsema ja aitab olukorraga paremini toime tulla. Aga ebakindlustunne ja kartus võib paisuda liiga suureks, lausa paanikaks ja nii võib isegi heade teadmiste korral halva tulemuse saada või eksamil läbi kukkuda... Loe edasi... |
| |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Sügise algus
Sügise algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 22ndal või 23ndal septembril. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, nn. võrdpäevsus.
Aega jäänud: 4 päeva
Saada e-kaart...
| 
Tõlkijate päev
Tõlkijate päeva tähistatakse aastast 1991. Algatuse päeva tähistamiseks tegi Rahvusvahelise Tõlkijate Liit (International Federation of Translators). Maailmas enim tõlgitud raamatuks on Piibel.
Aega jäänud: 11 päeva
Saada e-kaart...
| 
Arhitektide päev
Arhitektide päev oli algselt juulikuus, kuid 1996. aastal liigutati see 1. oktoobrile. Paljudes riikides tähistatakse seda endiselt juulikuus. Arhitektide päeva mõte on pöörata enam tähelepanu neile...
Aega jäänud: 12 päeva
Saada e-kaart...
| 
Õpetajate päev
Õpetajate päev juhib tähelepanu õpetajate tööle, nende tööga seotud iseärasustele ja probleemidele. Tähtpäeva eesmärgiks on väärtustada rohkem õpetaja ametit. Eestis on tavaks sel päevadel õpetajatele...
Aega jäänud: 16 päeva
Saada e-kaart...
| 
Bosside päev
Bosside päeva tähistatakse 16. oktoobril (või sellele kõige lähemal tööpäeval). See on päev, kui töötajad tänavad oma ülemust headuse ja õigluse eest möödunud aastal. Päeva ellukutsumise eesmärgiks...
Aega jäänud: 27 päeva
Saada e-kaart...
| 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 42 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 52 päeva
Saada e-kaart...
|
|
