 
|
 |
|
|
Kolmapäev, 19.02.2020.a. |
|
Täna on nimepäev:
Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi, Ürli
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 169 pilti (kokku 2394 pilti, vastatud 2225 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Kolmapäev, 19.02.2020.a. |
|
|
 |
|
|
| Otepää linnus |
|
| Esmaspäev, 19.10.2015.a. | Loetud: 8602 korda
|
Asukoht: Valga maakond, Otepää linn
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus. Linnus asus mäe kõrgemas lõunapoolses osas, kuna põhjapoolses asus I aastatuhande teisel poolel hoopis asula.
Soojustrassi kaevamisel 1982. aastal leiti sealt 13 - 18 sajandi leide. Linnamäe idaküljel on 14 - 17 sajandist pärit külakalmistu. Otepää linnus pidi end korduvalt kaitsma saksa ristirüütlite laastavate sõjakäikude eest. 1208. aastal süütasid saksa ristirüütlid linnuse põlema, aga 1210 tagasi tulles, leidsid jällegi linnuse tervena ja ülesehitatud kujul. Hõivasid uuesti ja põletasid teistkordselt maha. Nii toimus see ajaloos mitu korda. 1224 alustasid saksa ristirüütlid oma kivilinnuse ehitamist ning selle müürijäänused on linnamäel tänapäevalgi näha.
Olles muistse Ugandi strateegiliseks ja majanduslikuks keskuseks ja asudes viljakate põllumaade keskel, oli Otepää üks tugevamaid eestlaste linnuseid. Väljakaevamised on näidanud, et juba enne meie ajaarvamist on Otepää linnamäge kasutatud asulana, aga pidevalt on elatud VI-VII sajandist alates.
Otepää asus teede ristumiskohas, siit hargnesid teed põhjarannikule, Pihkvasse ja Novgorodi, latgali (lätlaste) ja liivi hõimude juurde. Eriti XI – XII sajandil tõusis linnuse osatähtsus.
Vanades vene kroonikates tuntakse Otepää linnust hästi. Esmakordselt mainitakse Novgorodi kroonikas 1118. aastal "Karupea" ehk "Medvežja golova" nime all. "Oti pea" nime all on mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Kujult meenutabki karu pead, millest ilmselt nimi tulenebki. Kroonikad aga mainivad vaid põhilisi sündmusi ega anna üldse infot Otepää Linnamäe ja tolleaegse elu kohta.
Linnamäel tehtud väljakaevamised on aidanud selles selgust saada. Ulatuslikud väljakaevamised toimusid aastatel 1950-1961. Kaevati kultuurikihti kuni 4 meetri sügavuseni ja leiti üle 4000 leiu. 1968. aastal jätkusid väljakaevamised, mille juures olid abiks ka Otepää Keskkooli noored koduuurijad. Loodusliku mäe külgi on järsemaks tehtud, pinda tasandatud ning linnust on kasutatud elamiseks ja enda kaitseks võitlemiseks.
Otepää Linnamägi on kaheastmeline, kummagi platoo suurus on üle 3000 ruutmeetri. Kaevamistega jõuti selgusele, et mäe kõrgemat lõunapoolset osa kasutati elamiseks juba esimese aastatuhande teisel poolel enne meie ajaarvamist. Kalarikkad veekogud pakkusid piisavalt toidupoolist ja metsad ning mägi piisavalt kaitset. Ülemisel platool kujuneski välja linnus, mis oli kaitstud algul vaid muldvalliga. Alumisel platool oli aga lahtine asula. Leiud näitavad, et seal tehti sepiseid ja käsitööd, leitud on nii valamisvorme, kirveid, nuge, naaskleid, luisutükke, värtnaosi mitmesuguse jämedusega lõnga ketramiseks kui muud pudi-padi. Leidude hulgas on ka läti ja vene päritolu esemeid, mis viitab tihedale kaubavahetusele.
Otepää Linnamägi on olnud kindlustatud kohaks ka selle aastatuhande teisel poolel, aga pole kuulunud kunagi kõige suuremate kindlustuste hulka. Oma järskude nõlvadega oli siiski oma aja üks tugevamaid. XIII sajandil seoses saksa feodaalide pealetungiga, kindlustati veelgi suurte raudkividega valli ja värava ümbrust. Linnuse ümber ehitati ka puittara. Väljakaevamistel on kultuurikihist leitud palju sütt ja tukke, mis viitab linnuse korduvatele mahapõletamistele. On leitud ka vibu- ja nooleotsi, ammunooli, heiteodade otsi, torkeodade osi ja mõõgaterade tükke. Võib arvata ka seda, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust soine ala ja kinnikasvanud järv, on säilinud ka andmeid veealustest salateedest ja nahksillast.
1200. aastal saabusid ristisõdijad 23 laevaga piiskop Alberti juhtimisel Daugava suudmesse ja võtsid ette relva jõul kohalike inimeste ristimise. 1208. aastal algasid rüüsteretked Ugandisse, rööviti paljaks ja tapeti kõik kättesaadud eestlased. Jõuti ka Otepää linnuse alla, mis ei jõudnud vajalikku kaitset ristirüütlite hea sõjavarustuse vastu pakkuda. Linnus põletati maha ja kõik vara rööviti, osa inimesi (naisi ja lapsi) viidi vangidena kaasa. 1210. aastal korraldati uus sissetung, vaenlane tungis linnusesse siis salakavala pettusega, nagu sooviksid nad rahuläbirääkimisi. Tungiti kallale ootamatult, mehed tapeti, naised ja lapsed võeti vangi ja viidi orjusesse, linnus riisuti paljaks ja põletati teistkordselt maha. Peaaegu igal aastal kordasid ristirüütlid röövretki ja liikusid aina edasi. 1217. aastal olid sakslaste maksualused juba nii ugalased, sakalased, soontagalased, kui ka järvalased. Juba 1216. aastal hakkasid ristirüütlid looma oma tugipunkti Lõuna-Eestisse ja selleks sobiski Otepää väga hästi. Sakslased sundisid eestlasi Otepää linnust uuesti üles ehitama ja veelgi tugevamalt kindlustama, aga nüüd juba enda jaoks. 1217. aastal rüüstasid nad juba Novgorodi samast kindlusest. Vastukaaluks piirasid Novgorodi, Pihkva väed ja eestlased linnust nii, et kindlusesse elama asunud ristirüütlid pidid abi kutsuma, aga olid lõpuks sunnitud läbi rääkima ja lahkuma. 1224. aastal õnnestus linnus uuesti vallutada ja muuta Tartu piiskopi peamiseks tugipunktiks ning samal aastal alustati ka kivikindluse ehitamist, töölisteks olid jälle peamiselt eestlased. Otepää piiskoplinnus ongi vanim telliskiviehitus (põletatud tellistest) Eestis. Otepää piiskopilinnust täiendati ja ehitati ümber mitmel korral XIII sajandil.
Väljakaevamiste käigus on selgunud, et ka piiskopilinnus hävines tulekahjus, kõikidest ruumidest on leitud tukke ja tules põlenud esemeid. Tukkide vahelt on leitud ka 1390. aastal vermitud münt. Teada on, et 1396-1397 oli Tartu piiskopi ja ordu vahel sõda, mille käigus ilmselt maha põletatigi.
Kindlusena kaotas tähtsuse XIV sajandil. Pärast mahapõletamist enam ei taastatud ja kivid kanti laiali teiste ehituste jaoks. Kagu-Eestis oli muinasaja lõpus ainult 4 suuremat linnust: Tartu, Otepää, Oandimäe, Erumäe. Otepää oli peamine keskus, aga Otepää väljakaevamistest puudub korralik dokumentatsioon.
Oandimäe kohta liigub rahvapärimus, et linnuse vanem olevat vihastanud, kui Otepää linnuse vanem saatnud tema kutse peale pidusöögile hoopis oma naise. Oandimäe vanem valmistanud suure viha sunnil naisest aga pidusöögi, mida ka Otepää vanemale maitsta andnud. Naisest ilma jäänud Otepää vanem hävitanud suures vihas kogu Oandimäe linnuse. See lugu ei tundugi võimatu, sest Oandimäe linnus eksisteeris tõepoolest väga lühikest aega XII sajandil.
Otepää linnus on aga tänapäeval Lõuna-Eesti üks huvitavamaid vaatamisväärsusi, mis on tähistatud ka National Geographicu kollase aknaga.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Kevadväsimus - müüt või tegelikkus
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla... Loe edasi... |
| 
Kas lapse iseloom sünnib kaasa?
Geenid ei määra täielikult lapse saatust, kuigi mõjutavad. Kogemustel, keskkonnal ja kasvatusel on oluline roll iseloomu kujunemisel. Teadlased on kindlaks määranud geenid, mis ennustavad käitumise iseärasusi (näiteks muretust, riskivalmidust, agressiivsust, ettevaatlikkust jm.)... Loe edasi... |
| |
Mida vähem toitu, seda pikem eluiga
Peaaegu igas hiina majas leidub kujuke või pilt, mis kujutab habemikku vanakest, hiigelsuur virsik käes. See on Shou Xing, tervise ja pikaealisuse jumal. Hiinlased usuvad, et tema kaitse all, järgides esivanemate õpetusi, võib igaüks elada 100 aastat... Loe edasi... |
| | |
| | 
Naeru tuhat palet
Rõõmus meel on rikkus, mis aitab üle ka suurtest eluraskustest. Huumorimeel on looduse poolt kaasa antud ja on sangviinikute pärusmaa. Koleerik võib kogemata tappa oma naljaga nii enda kui teised, paneb või maja põlema naljaviluks. Flegmaatikule jõuab räägitud anekdoot kohale alles nädal aega hiljem ja ta ise ei suuda üldse head nalja teha... Loe edasi... |
|
Huvitavaid fakte unenägude kohta
Unenägude nägemine on inimese elus üks kõige müstilisemaid kogemusi. Unenägude juures on ka teadlastele palju arusaamatut ning täpselt pole suudetud unenägude kohta kõike teada saada... Loe edasi... |
| | |
| | 
Optimistidel on tervem süda
Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel... Loe edasi... |
|
| | 
Riskantne elu sotsiaalvõrgustikus
Facebook on tänapäeval sama enesestmõistetav kui hammaste pesemine. Tänapäeval demonstreeritakse suhtlusportaalides kõike, kas siis selleks, et teistes kadedust tekitada või lihtsalt parema enesetunde saamiseks... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas õpetada lapsele mõistlikku rahakasutust?
Viiest abielupaarist neljal tuleb ette tülitsemist rahaküsimustes. Pere rahaasjadest peaks igas peres olema pereliikmetel ülevaade ja selle kasutamiseks kindlad reeglid. Kulud tuleks jagada peres õiglaselt, suuremad ostud võiks ette planeerida, ostude suhtes saab kokku leppida ja kaasata võib sellesse ka lapsi... Loe edasi... |
|
Vana Tooma müüt
Rahvapärimuse kohaselt elanud Kalarannas vaene lesk kalurinaine, kelle ainsaks rõõmuks olnud tema poeg Toomas... Loe edasi... |
| 
Värske roheline aknalaualt
Kui soovitakse rohelist toidulisa, siis on võimalik ajatada aknalaual aastaringselt mitmeid köögivilju ja maitsetaimi. Omakasvatatud maitseroheline on vitamiinirikas, alati värske ja käepärane ning seda saab napsata potist just nii palju, kui parasjagu vaja on... Loe edasi... |
| |
Astromeditsiin
Ameerikas ja Euroopas on rohkelt pooldajaid astroloogia valdkonnal, mille kohaselt igal tähtkujul on organismi ja hingeseisundit mõjutav värv... Loe edasi... |
| | 
Kuidas Skorpionist lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Skorpion võtab lapsevanemaks olemise kohustusi väga tõsiselt. Varakult on tema lastel korrapärane päevakava, distsipliin on vastuvaidlematu. Ta leiab alati aega laste julgustamiseks ja loomutruu maailma vastu huvi äratamiseks. Ise on ta tohutu taastumisjõuga ja püsiv ning läbinägelik. Ta on igas mõttes tõsiseltvõetav lapsevanem oma lastele... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas kasvatada bugenvillead
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel... Loe edasi... |
| |
Mis on edu saladus?
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess... Loe edasi... |
| | 
Käekirja seos tähemärkidega
On teada juba iidsetest aegadest, et käekiri peegeldab inimese iseloomu ja tema olemust. On kindlaks tehtud, et oma mõtteid väljendavad kirjalikult just need inimesed, kelle horoskoobis on eredalt väljakujunenud seos Merkuuri ja Saturniga. Merkuur valitseb sõna ja Saturn vormi ning kujundust... Loe edasi... |
|
Elavad amuletid (taimed eluruumides)
Ilma taimedeta eluruumid näivad tühjad ja külmad. Eriti vajalikud on taimed betoonseinte vahel, sest rikastavad õhku, rõõmustavad silma, muudavad mikrokliima paremaks ja neil on ka esoteeriline mõju... Loe edasi... |
| | |
| | 
Iseloomuomadused ja edu
Inimese elu viivad edasi sotsiaalsed tingimused ja iseloomuomadused. Inimese tulevik on mingil määral sündimisega ette määratud ja hakkab lapsepõlvest täituma, varaedukad inimesed on pärit soodsatest sotsiaalsetest tingimustest... Loe edasi... |
|
| 
Nime valimine
Igal inimesel on olemas üks või mitu eesnime ja perenimi (vahel ka mitu perenime). Need nimesümbolid on palju olulisema tähtsusega, kui arvatakse. Nimesümbolite energeetilised võnked hakkavad mõjutama vastsündinut esimestest päevadest ja panevad inimese saatuse paika antud elu jooksul. Vanemad ei tegele enamasti teadlikult nimemaagiaga ja kõigel sellel lastakse toimida iseeneslikult... Loe edasi... |
| 
Nõidade õpetusi raha hoidmiseks
1. Rahakott peaks olema rohelist värvi, kuna roheline on raha värv. 2. Ei tohiks kunagi mõtlematult lahti vahetada suurt rahatähte. Loe edasi, milliseid soovitusi nõiad raha hoidmiseks jagavad... Loe edasi... |
|
Jäär-Sõnn
Jäär-Sõnn on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 16 - 23 aprill. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| 
Kaneel - suurepärane abivahend toataimedele
Kaneel on juba läbi aegade olnud üks populaarseimaid vürtse maailmas. Seda on juba ammustest aegadest kasutatud toitude juures, kuid ka samamoodi haiguste ravil, sest kaneelil on põletikuvastane toime. Aga kaneeli saab edukalt kasutada ka toataimede kasvatamisel. Loe edasi... |
| 
Mida võtta ette norskamisega?
Norskamine on väga suur probleem ja häirib eriti lähedasi inimesi. Neid võivad piinama hakata unetus ja neuroosid. Teiste unetus on siiski vaid pool probleemi, eelkõige on ohus inimese enda tervis, sest uneaegsete hingamispeetuste korral ei saa aju hapnikku ja toitaineid. Une ajal inimese lõualihased lõtvuvad, lõug vajub veidi alla ja suu läheb lahti... Loe edasi... |
|
Perioodilisustabel
Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi. Siit leiad tabeli ning iga elemendi olulisemad andmed... Loe edasi... |
| 
Õige mõtlemine ravib
Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiasüsteemi mõjutada ja reguleerida. Elus on vaja leida piisavalt aega puhkamiseks ja mõtisklemiseks, mis aitab organismi tasakaalu taastada... Loe edasi... |
| |
Mida näitavad karvad inimese kehal?
Inimese keha jaguneb kaheks võrdseks osaks, kumbki pool kannab informatsiooni. Keskliin kulgeb lauba keskmest jalgevaheni ehk sakraalkeskuseni. Meestel loetakse vasakut kehapoolt halvaendeliseks ehk negatiivset informatsiooni kandvaks, naistel paremat kehapoolt. Loe edasi... |
| 
11 tõde kaalutõusu kohta
Paljude kehakaaluga seotud müütide taga on uuringud, mis on tihedalt seotud toidu- või dieediäriga. Alljärgnevad on mõned kaalutõusuga seotud müüdid... Loe edasi... |
| 
Mis on edukuse saladus?
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess. Iga tervik koosneb lahutamatutest vastaspooltest. Elu katkeb sellest momendist, kui inimene kaotab lõplikult elu mõtte ega näe enam mingit eesmärki oma olemisel... Loe edasi... |
|
| 
Mälumäng: Vastlapäeva tavad
Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris oluline tähtpäev. Mida tead Vastlapäeva faktide ja traditsioonide kohta? Pane teadmised proovile... Loe edasi... |
| |
| | 
Hambad - karma peegel
Juba ammustest aegadest on inimese välimusest otsitud viidet Saatusele. Rohkesti tähelepanu on pööratud ka hammastele, mida idamaised müstikud peavad Karma peegelduseks... Loe edasi... |
|
| 
Suured fotod alumiiniumplaadil
Foto on trükitud kõrgekvaliteedilisele fotopaberile, mis on seejärel kinnitatud kolmekihilisele 3 mm paksusele plaadile. Pildi tagaküljele lisatakse lisaraam, mis aitab luua pildile ruumilise efekti... Loe edasi... |
| |
Kuu astroloogiline sümboolika
Kuu on Maa lähim kaaslane ja moodustab temaga ühtse süsteemi. Kuuga on seotud arvukalt müüte ja uskumusi. Kuu astroloogia aitab mõista inimese enda sügavamaid instinkte ja tundmusi, aitab saavutada kooskõla elu süvarütmide ja iseenda alateadvusega... Loe edasi... |
| | 
Kuidas kasvatada asalead
Asalea on pärit Hiina ja Jaapani mäestikust, kus ta kasvab niisketel mäenõlvadel. Rododendronite liike on palju, kuid toataimena kasvatatakse ainult simsi rododendronit ehk asalead... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 5 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 6 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 18 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 30 päeva
Saada e-kaart...
| 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 51 päeva
Saada e-kaart...
|
|
