Lemmikloomale peaks puhtust õpetama maast madalast. Koerad on loomult puhtad loomad, parema meelega lähevad hädasid tegema kaugemale. Kui koer linnas või alevis tee peale julgad maha jätab, on see rumala peremehe viga, mitte koera süü. Koer ise läheks teest kaugemale, kui selleks võimalus antaks. Koera peremehi peaks oma lemmiku järelt koristama õpetama, väga paljud ei oska või ei viitsi seda.

Hoopis teine teema on sirtsutamisega territooriumi märgistamine, see on üks osa koerte omavahelisest suhtlemisest. Õues märgistavad koerad oma territooriumi just sirtsutades, info liigub lõhnade kaudu. Sirtsutatakse just sellisele kõrgusele, et teine ninaga tunneb lõhna. Koer tahab häda teha pärast söömist, pärast ärkamist, pärast mängimist või pärast põnevat sündmust. Tuleb jälgida märke, sest häda ajal nuusib koer maad, teeb kohapeal ringe, võtab kükitamisasendit, näib häiritud ja niuksub. Siis tuleb temaga välja minna, kui aega on vähe, võib talle varakult selgeks õpetada: “Tee ruttu!”.

Kui koer häda on teinud, peaks teda kiitma, maiusega premeerima või temaga midagi lõbusat mängima. Kui ta häda ei tee, siis tahtis ta ilmselt õue ja vajas liikumist. Tuleb jälgida, et koeral ei tekkiks harjumust häda tuppa teha. On muidugi võimalik ka koerale leida sobiv kast häda tegemiseks ja õpetada seda kasutama, aga koer vajab ka liikumist. Kui loom eksib häda tegemisel, pole õige teda karistada, see oli lihtsalt õnnetus. Kutsikale puhtust õpetades võib pidada kalendrit. Täiskasvanud koerad on hea pidamisega ja suudavad puhtust hoida. Kui vanal koeral tekib vaevusi tervise tõttu ja pidamine nõrgaks muutub, siis on vaja ravi.

Kassi on koerast lihtsam lemmikloomana pidada, ta lepib ka tubastes tingimustes. Looduses on kassid teistest eraldi ja kõik kaslased suhtlevad pika vahemaa tagant lõhnamärkide abil, kas hõõrudes, kraapides, uriini või fekaalimärke maha jättes. Ka kaslased pritsivad uriini nii, et see jääks teise looma nina kõrgusele. Tavaliselt märgistavad ka kassid väljas olles piire, häiritud olekus ja stressis olles hakkavad nad märgistama ka ruumis viibides, eriti isased steriliseerimata kassid hakkavad tuppa sirtsutama. Steriliseerimisest on siis enamasti abi. Et seda ei juhtuks, tuleks hoida looma stressi eest.

Kassiga on kergem toime tulla, ta on väga kannatlik ja suure talumisvõimega. Kass on harjunud loomupäraselt oma väljaheiteid peitma ja armastab privaatsust. Isegi õues kraabib hoolega peale. Kassi sirtsutamist tubastes tingimustes võib mõjutada uus ja harjumatu kassiliiv, haisev ja puhastamata liivakast, rutiini muutus, privaatsuse puudumine või uude kohta kolimine.

Ka uus pereliige võib looma stressi viia, nii kassi kui koera. Ka sel juhul käitub loom tavapärasest erinevalt. Teda peab uue pereliikmega harjutamise perioodil rohkem hellitama.

Kassiliiva peab vahetama nii sageli, et see on puhas ega lehka halvasti, lõhnataju on loomadel palju parem. Iga kassiliiv ei sobi või ei meeldi, ka seda peab arvestama. Kassile peaks võimaldama privaatsust häda toimetamisel. See võib olla väga ebameeldiv, kui kass toas hakkab sirtsutama, sest seda spetsiifilist lõhna on raske eemaldada. Pahane kass võib sirtsutada isegi tema jaoks ebameeldiva inimese jalanõudesse või riiete peale. Võib katsetada erinevate kassiliivadega, mõned sordid põhjustavad käppadele valu, tekitavad ebamugavust, mõned on isegi kassi tervisele kahjulikud. Liivakast peab olema alati puhas.

Valesti sirtsutamise põhjus võib olla ka mõni tervisehäda, näiteks põiepõletik. Stressis kass võib meelega väljapoole kasti pissida, ta võib teha nii kas vihast, hirmust või vajadusest oma territooriumi järele. Kui kass on terve, kodu puhas, liivakast eriti puhas, kui loom tunneb end kodus hästi, siis ei tohiks sirtsutamisega probleeme tekkida.

Nii kassid kui koerad märgistavad oma territooriumi, see on üks osa suhtlemisest. Mitme lemmiklooma puhul võib üks teist terroriseerida ning arem loom ei julge igal pool liikuda. Loomaga tuleb rääkida tasasel ühetoonilisel häälel, see rahustab. Kui loom eksib, pole riidlemisest või karistamisest kasu, ta ei tee seda meelega, ta on lihtsalt häiritud. Iga lemmikloom vajab hellust ja tähelepanu. Kui on sirtsutamisega probleem, millega ise hakkama ei saa, saab alati nõu küsida spetsialistilt või loomakliinikust.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.