Söögiisu emotsionaalsed tagamaad

Emotsioonid kontrollivad pidevalt inimese tegevusi ja mõtteid iseenda, oma kehakaalu, enesehinnangu ja toimetuleku kohta. Kuigi võib olla suur soov kaalus alla võtta, on väga sageli need püüdlused määratud hukule. Emotsioonid kontrollivad söögiisu, kui need on kontrolli alt väljas, on raske ka oma isusid ohjeldada. Just viha, hirm, närvilisus, rahulolematus, kurbus, solvumine, väsimus, kurnatus suudavad seda halvas mõttes mõjutada. Söögiisu on reaalne vajadus, mis lämmatab terve mõistuse püüdlused ja kui kaal tõuseb, siis peeglisse vaadates see aina süveneb.




Et kehakaal saaks hakata langema, on vaja oma emotsioonid maha rahustada. Selleks on väga erinevaid tehnikaid, igaüks leiab soovi korral sobiva. Kui stress ja negatiivsed tunded võimutsevad ja elu muutub seetõttu väljakannatamatuks, otsitakse just söögist rahuldust. Kui välisele maailmale ja oma välimusele liiga palju tähelepanu pööratakse, ei saagi oma kehas end hästi tunda, sest väline maailm ei anna piisavalt selleks pidepunkte. Vaid sisemine tugevus aitab seda mõju ületada. Süüa head ja maitsvat toitu on väga meeldiv tegevus, kui ollakse endaga tasakaalus, siis pole mingit erilist ohtu ülesöömiseks ja piisav liikumine aitab toitumist tasakaalus hoida.




Enesekindlus, mis aitab kehakaalu kontrollida, saab alguse seesmiselt. Kõik oleneb sellest, millisena inimene end aktsepteerib, kuidas tunneb end teiste keskel olles, millisena näeb oma kohta maailmas. Inimeses endas on terve apteek hormoonide ja keemiliste ainete näol, mis on vajalikud normaalseks toimimiseks. Stressihormoone on vaja teadlikult igapäevaselt maha rahustada, sest igapäevane argielu tekitab pidevalt stressi, mis viib inimese tasakaalust välja. Stress tekkib keskajus, ohtu ja ebameeldivaid impulsse tajudes lülitub sisse võitle-või-põgene režiim, mis sunnib tootma kortisooli (stressihormooni). See tekitab suurenenud isu, soovi magusa järele ja pikapeale rasvakihi kõhu piirkonda (diafragma kaitseks). Kui suudetakse keha õigel ajal maha rahustada, saadakse üle murest ja hirmust, liigsetest ja võimendatud emotsioonidest, kaovad ka ülearused isud. Inimesed muretsevad enamasti vähetähtsate asjade pärast: riided ei sobi, vistrik on näole tulnud, aega vähe, lapsed ei kuula, keegi ütles halvasti, palk on väike, raha napib. Viha, solvumine, süütunne, hirm jt negatiivsed tunded tekitavad enda lohutamise soovi ja kõige kergem on seda teha toiduga.




Stressis olles adrenaliinitase suureneb, südametegevus ja hingamine kiirenevad, vererõhk ja suhkrutase tõusevad, aga seedimine lülitub välja, sest pole ohuolukorras oluline. Keha ei suuda omastada stressiolukorras vajalikke toitaineid, kuigi toidu hulk võib olla väga suur, seetõttu näljatunne jääb ning sunnib aina sööma ja sööma. Tänapäeval on tohutult rohkem stressiallikaid kui varematel aegadel lihtsamat elu elades. Stress mõjutab eelkõige ainevahetust ja hormonaalsüsteemi. Liigemotsionaalsed inimesed on vastuvõtlikumad kehakaalu tõusule. Tugev magusaisu ja suurenenud söögiisu viitavad sellele, et aju on õppinud nii stressile reageerima. Ainult inimene ise saab ennast tõeliselt aidata.




Hingamistehnikad ja akupunktuur on võimaldavad vabaneda liigsest stressist. Stressi leevendab isegi piisav liikumine õues värskes õhus ja igasugune meelepärane tegevus on abiks. Hea võte emotsionaalse stressi vastu on koputamise tehnika, enesesisendus aitab aju ümber programmeerida. Koputamise punktid asuvad käelaba välisküljel, kulmudel, silmade välisserval, silmade all, nina all, lõual, rangluudel, kaenla all, pealael. Koputamise ajal tuleb endale leida tõhus enesesisendus, mille eesmärk on aidata koputamisele keskenduda, aga koputada võib ka ilma selleta. Ühele punktile koputatakse õrnalt 1-10 korda ja läbi tuleb koputada kõik punktid, alustades käelaba väliskülje kõige kõrgemast punktist ja lõpetades pealael. Abi on mediteerimisest (mõtlusest), joogast, erinevad lõõgastumistehnikad aitavad teadlikult end tasakaalu viia. Väga teraapiline on aiatöö, toataimedega tegelemine, vahetu kontakt elava loodusega, lemmiklooma eest hoolitsemine. Igasugune kehaline koormus ja enda füüsiline väsitamine aitab vaimsest pingest vabaneda. Hea suhtlus on alati abiks, sest meeldivas seltskonnas süüakse harva üle, meelepärane vestlus ei lase liiga kiiresti süüa ja täiskõhutunne vajabki aega.





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused