Inimestesse oleks justkui kodeeritud selline “ostupalavik”, et kui poolmuidu saab, siis peab tingimata ostma. Tegelikult ei vaja inimesed nii palju asju. Igas peres koguneb aegade jooksul üht-teist, mistõttu vähemalt kaks korda aastas võiks teha hoopis suurpuhastust. Tolmukorraga kaetud esemed tuleks kas puhtaks pühkida või siis ära anda, müüa või visata. Ostlemine võib olla tänapäeval paljude jaoks mingi meditatsiooni, stressi maandamise või hingepuhastuse vorm. Võib-olla panevad hirm ja teadmatus tuleviku ees inimese varusid koguma, et kindlustada oma lähitulevikku? Või panevad hoopis rahutus, tasakaalutus, rahulolematus oma eluga üleliigseid asju ostma? Ilmselt on ostlemine sõltuvuse sarnane haigus, mis nagu iga teinegi sõltuvus ilma ravita süveneb.
Ostusõltlasi kutsutakse tänapäeval “ðopahoolikuteks”. Mõtlemapanev on see, et maailma “ostuhulludest” moodustavad 90% naised. Mehed käivad küll ka poes, aga sõltuvusse satuvad sellest siiski pigem naised. Naised ei taha sageli isegi tööpäeva lõpul kohe koju minna, sest seal algab teine tööpäev ja nii nad maandavad oma kuhjunud stressi poes. Seega on suurtes kaubanduskeskustes käimine nagu masenduse ravi.
Teiseks põhjuseks peetakse serotoniini vähesust, mis paneb meeleolud kõikuma. Sõltuvuste küüsi langemine on inimestele juba geneetiliselt kaasa antud. On kindlaks tehtud, et inimtüüpidest on kõige suuremad ostlejad sangviinikud, melanhoolikud eriti rahva hulka ei trügi.
Ostmisest võib täiesti märkamatult saada meelelahutus, see ei sõltu inimese sotsiaalsest taustast ega vanusest. Ohutu on see ainult algusjärgus. Kiiresti süvenedes jäävad tagaplaanile tegelikud vajadused ja kaine mõistus. Enamik inimesi teeb vahel emotsionaalselt tarbetuid oste ja hiljem kahetseb. Sõltlane ostab aga pidevalt asju, mida tegelikult ei vaja. Seejuures ka kalleid asju, mida endale lubada alati ei saagi ja selle nimel võib siis ka laenu võtta. Üle oma jõu elamine eristabki ostuhullu tavalisest ostjast. Ravi pole senikaua vaja, kuni ostlemine ei sega elu, ennast lõhki ei laenata ja kraam mahub koju ära. Kui aga kaupa koguneb koju mitme inimpõlve jagu ja võlad hakkavad kuhjuma, siis on vaja suhtuda kauplustesse kui näitustesse: võib vaadata, proovida, aga jätta ostmata (v.a. esmatarbekaubad). Sõltuvusest vabanemine nõuab suurt pühendumist ja tahtejõudu. Ostuhimu maandab see, kui poodi minnes teha range nimekiri ja pidada sellest ostlemisel kinni.
Kellest võib kõige kergemini saada ostusõltlane?
– keskmise või suurema sissetulekuga inimestest, kes üritavad tööväsimuse ja koduste probleemide tõttu tekkinud masendusest lahti saada.
– noorematest inimestest, kellel minapildi loomisega probleeme on
– 80-90% igas vanuses naistest on ohustatud
Esoteerikud väidavad, et tarbetut kola täis korter on kole vaadata ja mõjub ka selle elanike tervisele halvasti. Lisaks sellele, et tarbetu koli ja rämps kogub tolmu ja baktereid, mõjub see halvasti ka inimeste psüühilisele tervisele. Igasugune suurpuhastus mängib inimese elus suurt rolli ning see toob ka elupaika juurde ruumi, õhku ja vaba hingamist. Inimese meel vabaneb läbi selle kõigest, mis ei lase hästi tunda ega lõdvestuda.
Suurpuhastust võiks teha vähemalt 2 korda aastas: jõulude ja jaanipäeva ajal, sest need on maagilise mõjuga.
Inimesed võiks lähtuda põhimõttest, et keegi ei ole nii rikas, et osta hulgi tarbetuid ja odavaid asju. Liigtarbimine tekitab keskkonna- ja sotsiaalprobleeme, mida inimene ei teadvustagi veel endale. Kui inimene ei suuda tunda rõõmu lihtsalt elamisest, ilma et peaks kogu aeg midagi ostma ja millegi eest maksma, siis on ta juba ostusõltuvuse küüsi langenud. Miski muu inimest enam ei rõõmusta. Vabatahtlikult võetud lihtne eluviis, rohke liikumine looduses vähendab stressi ja ka keskkonna koormust. Gandhi on öelnud, et maailmas on piisavalt ruumi igaühe vajadustele, aga mitte igaühe ahnusele.
Ostlemise nõuandeid:
– ostke ainult neid asju, mida tõepoolest vajate
– ärge ostke endale kalleid asju, mida väga harva kasutate, pigem rentige või laenake
neid
– kui midagi on katki, siis püüdke parandada, kohe ei ole vaja uut osta
– müüge, kinkige või andke tagasi asjad, mida te enam ei vaja
– ostke kvaliteetseid asju, mida saab kaua kasutada ja loobuge ühekordselt
kasutatavatest kaupadest
– vältige tarbetut pakendamist ja liigseid kilekotte
– poodi minnes võtke kaasa kott kaupade jaoks
– ostke kohalikku kaupa kohalikelt tootjatelt
– ostke ka korduvalt kasutatavast toorainest kaupu, et keskkonda säästa
– ignoreerige reklaami ja ärge alluge selle mõjule
– sorteerige jäätmeid ja õhutage ka sõpru ja lähedasi seda tegema
– uurige rohkem kaupade koostise ja nende tootjate kohta
– ostke pigem kallimat ja kvaliteetsemat kaupa ja vähem, kui odavat ja palju
– tehke 2 korda aastas oma elamises suurpuhastust
Millega sisustada oma ostuvabu päevi:
Lülitage välja mobiiltelefon, puhake, lobisege sõprade ja lähedastega, tehke nalja, mängige pilli, lugege head raamatut, minge kõndima või jooksma, jääge kallimaga kauemaks voodisse, valmistage jõulukingitused ise, mediteerige, tantsige, puhastage oma kodu, avaldage armastust, viige oma vanad asjad heategevuseks, toitke linde, tegelge oma lemmiklooma või taimedega, küpsetage kooki, tehke kodus gurmeerooga, kirjutage kiri, pidage päevikut, reisige ringi jne.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Päikeseloojang Võrtsjärvel  Vanalinna majad  Patarei vangla | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
