Kuidas puugita metsast välja tulla

1. Kandke metsas alati pikkade varrukatega heledat riietust, kust puugid kergemini silma hakkavad.

2. Toppige püksisääred sokkidesse, et puukidel oleks raske nahale ligi pääseda.

3. Metsas olles kontrollige teatud aja tagant oma riideid ja koju jõudes raputage hoolikalt metsariided puhtaks.

4. Kontrollige metsast tulles hoolikalt oma nn. pehmeid kohti nagu kaenlaalused, kube, põlveõndlad, kõrvatagused jt.

5. Võib metsas käies ka lihtsalt vältida niiskeid ja võsastunud paiku.

6. Kasutage spetsiaalseid putukatõrjevahendeid või lihtsalt küüslauku, sibulat jt. looduslikke vahendeid.

7. Metsa minnes peaks kaasas olema esmaabivahendid puukide vastu.




KUI PUUK ON JUBA HAMMUSTANUD:

Puugi eemaldamiseks saab kasutada spetsiaalseid puugitange või tavalisi pintsette. Võetakse puugi peast kinni nii naha lähedalt kui võimalik (võiks võimaluse korral luubi abiks võtta) ja keeratakse paar ringi (mitte edasi-tagasi), tõmmatakse siis kiiresti ja järsult otse ülespoole. Jälgima peab seda, et puugi keha ei vigastaks, muidu satuvad haigustekitajad inimesele. Ei tohi haarata tagakehast, et ta veel kõvemini ei haaraks ja nakkust ei levitaks. Apteegis on müügil ka vahendid, mis puugi kiiresti külmutavad. Kui puugi eemaldamine õnnestub, siis tuleks desinfitseerida haav (sobib selleks isegi tavaline viin). Kui midagi ei ole käepärast, siis tuleks hoolikalt pesta. Tänapäeval oleks parem võimaluse korral arsti juurde minna ja professionaalset abi otsida. Pärast puugihammustust peaks end kontrollima igaks juhuks ka siis, kui puuk eemaldada õnnestub.




Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi ja on ämblikute, skorpionite ja lestade sugulased. Nad on parasiidid vaid ajutiselt, suurem osa veedab neist oma elu maapinnal, aga teatud aja liiguvad nad koos peremeesloomadega. Puugi arengus on 3 staadiumi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Eluiga on 2-3 aastat ja selle aja jooksul kasvab 0,10 mm pikkune vastne kuni 4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Et see ikka toimuda saaks, peab puuk igal arengustaadiumil korra verd imeda saama, mille järel ta jääb talvituma ja uut arengustaadiumi ootama. “Peremeheks” sobivad kõik soojaverelised: vastsed toituvad peamiselt närilistest (hiirtest) ja lindudest, nümfid maas pesitsevatest lindudest ja täiskasvanud puugid teistest mets- ning koduloomadest. Inimene võib olla kõigile kolmele arengustaadiumile “saagiks”. Puukide arvukus on suur just siis, kui suureneb hüppeliselt pisinäriliste arvukus.




Puugid ei kuku metsas puu otsast pähe, vaid nende jahimaaks on tiheda ja kõrge rohuga niisked alad. Puuk avastatakse tavaliselt alles siis, kui ta on roninud ülakehale. Puugil on hea haistmismeel ja ta tunneb ohvri lähenemist juba eemalt. Mitte iga potentsiaalse ohvri lõhn ei pruugi meeldida (näiteks ei talu puuk küüslaugu ja sibula lõhna). Kui puuk on jõudnud sihtmärgile, laseb ta haavale veidi sülge, mis mõjub tuimestavalt ja alles seejärel hammustab. Sülg takistab vere hüübimist. Kui ta on ligi 100 korda raskemaks ennast imenud, laseb ta lahti. Siis valmistub ta talvitumiseks ja emaspuuk muneb 2000-3000 muna.

Puugid on levinud metsa- ja võsaaladel, karjamaadel, heinamaadel, lepikutes, tammikutes ja isegi kuuse-segametsades ning salumetsades, kus on kõrge põõsa- ja rohurinne ning rohke lehekõdu, mis on vajalik paljunemiseks. Emased munevad lehekõdu vahele, kus munad elavad üle ka karmi talve.




Kui metsa matkama minnakse, siis tuleks telk püstitada sinna, kus lehekõdu ei ole. Kuivad okasmetsad, liivikud, aruniidud, kadastikud on telkimiseks sobivad.

Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini, pehme talv võib seda isegi pikendada. Aktiivseks muutuvad puugid siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +7 kraadi. Puukide arvukus sõltub ilmastikutingimustest. Kuna nad vajavad niiskust, on vihmastel suvedel neid rohkem.

Eestis on 5 puugiliiki ja kõige levinumad on võsa- ja laanepuuk. Linnaparkidesse on nad levinud peamiselt lindudega.




Puukentsefaliiti põhjustav viirus on levinud kõikide imetajate, eriti aga väikeste näriliste veres ja võib levida ka inimestele. Nakatunud puugil on viirus süljenäärmetes ja süljes ning kandub edasi kohe pärast hammustust. Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida ja seda peaksid tegema eriti need, kes palju looduses viibivad.

Teine haigus on aga puukborrelioos, mille vastu vaktsiin puudub. Mõlemad on väga ohtlikud haigused. Tänapäeval on palju vahendeid, mis puuke peletavad. Ka lihtsad looduslikud vahendid on abiks. Kui määrida käed ja püksisääred kokku ja pista küüslaugu küüs taskusse, sellest on palju abi. Küüslaugu ja sibula söömine paneb nahagi teistmoodi lõhnama lõhnatundliku puugi jaoks.

Omaette teema on koduloomad ja puugid, eriti koerad ja kassid tassivad neid koju. Puukide lemmikloomalt eemaldamisel, võivad need sattuda ka inimesele. Selle vältimiseks on lemmikloomade jaoks olemas spetsiaalsed puugitilgad, aerosoolid ja kaelarihmad.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop - 239 lehekülge


Aastahoroskoop (perekond)


Taro kaartide ennustus


Kõrvarõngad: rebased


Käevõru


Hundi kujuke: draakoni verekivi


Vihmavari: roos


Vihmavari: härjasilm


Kristall: draakoni verekivi


Kaelakee: fluoriit


Taldrikud (27 cm) (4 tk)


Skulptuur: siil



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused