Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates?
– Ilmselgelt peaks küpsetes aastates vaatama rohkem enda sisse ja vähem peeglisse. Aastatega kogunenud sisemise rikkusega (elutarkusega) saab rikastada nooremat põlvkonda, mis mõjub ka endale hästi. Kui inimesel endal sisukust vähevõitu on, siis hakkab ta seda otsima välisest maailmast ja on õnnetu, et maailm teda ei vaja enam nii nagu varemalt. Sellest tuleneb ka kibestumine või tigedaks muutumine.
– Küpses eas inimese nägu muutub varem või hiljem “kurruliseks”. Olgu need siis pigem naerukurrud kui tigeduse või kibestumise märgid. Naeratus teeb alati nooremaks ka küpse inimese. Kortsukesed pigem ilmestavad südamest tulevat naeratust. Kortse võib ju proovida peita mitmel moel, aga koos sellega kaob ka küpse inimese isikupära.
– Küpses eas olles ei tohiks lehtede lugemist alustada kunagi surmakuulutustest ja süngetest uudistest. Ikka naljanurk tuleb esmalt ette võtta ja kõik head uudised. Filmidest, teatrietendustest, raamatutest tuleks valida pigem hea huumor või meeldivad elamused. Head on ka need elamused, mis heldimuspisaraid esile kutsuvad.
– Küps inimene peaks elama pigem tasa ja targu, tema elustiil ei saa enam olla kui “noorel narkomaanil”, üks päev korraga. Iga asja jaoks peaks võtma piisavalt aega, sest kuhu siis tegelikult aastates inimesel nii väga kiire on?
– Ilmasambaks ei jää keegi, aga küpses eas ei ole vaja mõelda kogu aeg oma haigustele või surmale. Surm ja sünd on elu loomulikud osad, hädaldamine siin midagi ei muuda. Kibestunud või kuri inimene peletab vaid teised endast eemale.
– Küpses eas võib koguda marke, toalilli, vanakraami, reisimuljeid, ilusaid fotosid jpm., aga täitumata unistustest küll mõelda pole mõtet. Mis läinud, see on jäädavalt kadunud. Ka noorepõlves tegemata jäänud lollusi pole mõtet hakata vanas eas proovima, kogemus ei ole ju sama. Raha omada on vanas eas meeldiv, aga järeltulevatel põlvedel võib tekkida liiga palju ootusi. Lähedastele meelehead valmistada võib ka oma eluajal.
– Hästi mõjub iseendaga kõva häälega rääkimine. Seda pole vaja häbeneda, sest eelkõige peab ikka iseendaga hästi läbi saama. Võib rääkida ka lemmiklooma ja toataimega. Üksikul inimesel on lihtne endale soetada lemmikloom või toalill. Kassipidamine pole kuigi tülikas ja kass on igati võrdne partner, kellega muresid ja rõõme jagada. Koer näitab väga ehedalt oma armastust ja sunnib oma peremeest liikumisele.
– Küpses eas hoiab vaimu värske võõrkeelte õppimine, mis treenib suurepäraselt mälu. Sellest on kasu ka reisil olles.
– Igasugune füüsiline või loominguline tegevus on küpses eas kasulik: aiapidamine, kudumine, heegeldamine, küpsetamine, laulmine, tantsimine, puutöö, voolimine, maalimine, matkamine, jalgrattasõit vm. Veel parem on, kui tekib ühiste huvidega sõpruskond.
– Kasulik on kirja panna oma mälestusi, lihtsalt niisama iseenda meeleheaks kirja panna oma mõtteid ja muljeid, tähtsamaid elusündmusi. Päevikupidamine hoiab vaimu värske ja pakub hiljem järeltulevatele põlvedele palju avastamisrõõmu.
– Mõtteerksust aitab säilitada ristsõnade lahendamine, teleri mälumängude mängimine, arvutiasjandus, peastarvutamine jms.
– Iga päev, igasuguse ilmaga ja võimalikult palju oleks vaja viibida värskes õhus. Võib jalutada metsas, niidul või mere ääres, teha aiatööd või midagi muud. Tugitoolis ja voodis lebamine muudab kondid kangeks ja paneb keha valutama.
– Süüa on küpses eas vaja teadlikult ja mõõdukalt. Väike “pitsike” ei tee paha, kui seda tuju tõstmiseks või väikeseks “ravimiks” tarbida. Alkoholi ei tohiks tarbida kurvas meeleolus ja madalseisus olles.
– Kui vähegi võimalik, võiks otsida endale seltsilisi ja kaaslasi suhtlemiseks. On väga hea, kui on olemas oma sõpruskond (näiteks bridži mängimiseks, käsitöö tegemiseks, rahvatantsu harrastamiseks, mingi loometegevuse jaoks). See võib olla ka lihtsalt sõbralik naaber või kunagine koolikaaslane. Lastega suhtlemine mõjub hästi, aga kibestunud vanainimesi noorem põlvkond enamasti väldib.
– Küpses eas inimesed ei tohiks unustada ühte lihtsat tõde: ela ise ja lase lastel ning lastelastel elada oma elu ning teha oma vigu. Pole vaja aktiivselt teiste ellu sekkuda. Küllap nad ise abi otsivad, kui seda tõeliselt vajavad. Sel momendil on vaja lihtsalt olemas olla.
Nooruslikkuse säilitamiseks ja oma aastate ülekavaldamiseks võiks õppida lastelt mõndagi. Lapsed naeravad ja naeratavad palju rohkem kui täiskasvanud (umbes 300 korda ööpäevas, täiskasvanu vaid 20 korda). Naer ja naeratus peegeldavad hingelist rõõmu ja positiivset meeleolu. Terane ja tark laps püüab naeratada võimalikult tihti ja soodustab nii alateadlikult oma vaimset, füüsilist ja bioloogilist arengut. Ka pisaratenäärmed on seotud ajustruktuuridega ning reguleerivad inimese emotsioone. Lapsed lihtsalt nutavad oma stressi välja ja hoiavad end nii tasakaalus. Füüsiline liikumine aitab väikelapsel areneda, samamoodi aitab see ka küpsel inimesel vananemist pidurdada. Lapsel vahelduvad puhkuse- ja aktiivsuseperioodid alateadlikult õiges proportsioonis, sellest võiks täiskasvanudki õppida. Väikeste lastega suhtlemine võib olla väsitav, aga mõjub küpses eas noorendavalt ja tuju tõstvalt. Õnnelikud on need küpses eas inimesed, kelle juurde noorem põlvkond ise tahab tulla (kas elutarkust, tasakaalukust või midagi muud õppima).
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Vasknarva klooster  Tallinna Manhattan  Aidu karjäär | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
