 
|
 |
|
|
Reede, 19.10.2018.a. |
|
Täna on nimepäev:
Kriset, Stella, Stelle, Tähe, Tähte, Tähti
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 111 pilti (kokku 1355 pilti, vastatud 1244 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Reede, 19.10.2018.a. |
|
|
 |
|
|
| Aruküla koopad |
|
| Teisipäev, 05.06.2016.a. | Loetud: 5922 korda
|
Foto: FreeDigitalPhotos.net /Pilt on illustratiivne/
Asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ülejõe linnaosa, Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval
Tartu linna loodepiiril Emajõe ürgoru kõrval Aruküla tee ääres asub mõne meetri sügavusel maapinnast suur kaevatud koobastik, mille saamislugu ja ka tekkimise aeg pole selgunud tänapäevani. See koobastik hõlmab ligi kümne hektari suuruse maa-ala. Siin on olnud mitmes kohas ka maapinna sisselangemisi, kuulduste järgi olla kunagi isegi hobune künni ajal maa alla langenud. Mõnede langatuslehtrite põhjas on olnud näha kitsas ava, mille kaudu võis koopasse pääseda. Need avad kaeti küll enamasti kiiresti kinni, et inimeste ja loomadega uusi õnnetusi ei juhtuks. Enamasti kardetigi seda, et koobastikust ei pääse enam välja.
Aruküla koobastiku kohta liigub ka jutt, et see olevat ühenduses Kärkna kloostriga või siis hoopis Raadi mõisaga. On olnud liikvel ka jutt, et Toomemäelt läheb maa-alune käik Katarina kloostri nunnade juurde Arukülasse (Eisen 1916). Selle jutu aluseks on kunagine koopaava Toome varemete juures ja teine samasugune Arukülas. Aruküla koopad on keskdevoni lademete suhteliselt kõvas valges liivakivis, mis on kohati isegi hallikat või rohekat tooni. Koobastest kõrgemal asuvad pudedad punakad liivakivid, mis koopa laes kohati ka näha on. Punaka liivakivi peal on moreen. Lahtise liivakivi varisemise tõttu on näha ka kõva valkjat dolomiidikihti.
Aruküla koopaid teati juba 19. sajandi kolmekümnendail aastail (Hofmann 1837). Laiemalt said tuntuks 1844, kui ühe koopa sisselangemise tõttu tekkis suur sissepääs maa-alustesse käikudesse ja paljud uudishimulikud tartlased käisid koobastikku uurimas ja vaatamas. Koopa ava lehtrikujulisest august maa alla pääsemiseks tuli ronida 3-4 meetrit allapoole. Koobast kirjeldati sopilise kuju ja muutliku laiusega ja selles esines palju sambakujulisi moodustisi, mis võlve küllaltki korrapäraselt toestasid. Koopa kõrguseks arvati umbes 1,8 meetrit. Ühes teises kohas oli liiva otsimiseks ava kaevatud. Uuritud koopaosas leiti väga palju sambaid (1 sammas umbes 3 meetri kohta).
Tartu Ülikooli uurimisrühma arvates võis koobastik laiutada 5 hektari suurusel alal. Uuemaid uurimusi koobastiku kohta on tehtud ka 20. sajandi 20-ndail aastail. Kaevati ka uusi sissekäike ja leiti kuus uut koobast kuue meetri sügavuselt, mille kõrgus oli väiksem (0,8-1,5, kohati ka 1,8). Lage toetavad sambad olid aga tehtud ka nendes väga hoolikalt, vahekaugus 1-2 meetrit. Osa sammastevahelisi käike lõppes sissevaringuga. 1921. aastal tehti koobastest ka plaanid ja fotod, mis on osaliselt ka säilinud ja tallel Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis.
Aastatel 1948-1952 uurisid koopaid Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna üliõpilased. Kaevati lahti mitu uut koopaava. Mitmes kohas pääses maa alla vaid läbi kitsa ava tagurpidi roomates. Kõik uued koopad olid umbes paarikümne meetri pikkused, 1-1,8 kõrged ja sammastega varustatud iga mõne meetri tagant. Ühest uuest koopast leiti samuti silmamõõduline plaan ja fotosid.
1981. aastal tegi koobastikus uurimisi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. Siis võis pääseda ainult kahte koopasse, mille pindalaks saadi mõõtmisel 310 ja 100 ruutmeetrit. Suuremas leidus 69 ja väiksemas 14 sammast.
Koopad asuvad maanteest ligi 30 meetrit eemal. Juba üle-eelmisel sajandil arvati, et koopad on uuristatud valge liiva saamise eesmärgil. Sellele viitab koobastiku võrdlemisi ühtlane kõrgus ja suur ulatus. Sambad on lae toestuseks ühtlaselt paigutatud nagu ikka tolle aja kaevandustes (nii on ka Piusas). Liiva kasutati vanasti põrandate ja puunõude küürimiseks. Liiva müümisega tegeles kunagi Raadi mõis, kelle maa peal koopad asusid, mistõttu pidas mõisnik liiva müüki oma ainuõiguseks. Talupojad tegid seda salaja. Tol ajal võisid olla kaevamise ja transpordi lihtsustamiseks Emajõe ürgorus ka suuremad sissepääsud, mis nüüd on ammu kinni varisenud ja unustatud.
Paljud koopauurijad on arvanud koopaid ka muistseteks pelgupaikadeks. On räägitud ka vene hõimurahvast (tuutidest), kes olevat koobastikku sõja ajal põgenenud ja siis koopalae endale peale variseda lasknud. Ilmselt oli tegemist ikka sõjakavalusega, et variseda lasti koopaaval ja väljuti hiljem mõnes teises kohas, sest avasid on liivakivikoobastikes ohtralt.
Ka Kreutzwald on kirjutanud koobastikust kui varjupaigast. Siiski ei sarnane need Koorküla ja Helme koobastega, mistõttu see ei pruugi paika pidada. Kindlasti ei ole koobastik voolava vee uuristatud, sest koopad on liiga laiad ja sammastatud.
Varasematel aegadel olid need nahkhiirte talvitumispaigaks, aga 1998. aastal üritati sinna ehitada laste jaoks Päkapikumaad. Projektist asja ei saanud, aga see peletas nahkhiired jäädavalt minema.
Koopad on võetud looduskaitse alla ja neid püütakse hoida sissevarisemise ja sammaste rikkumise eest. Tartu looduskaitsjad on kindlustanud betoonblokkide ja terasluugiga mõne sissepääsuava, sest kaitsta tuleks pigem inimesi ohtlike koobaste eest. Koobaste külastamine omal käel on lausa eluohtlik, aga inimesi see ilmselt eemal ei hoia. Loodusuurijate poolt avadele paigutatud ustelt on lukud enamasti ära muugitud.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
| | 
Merevaik talismanina
Igal mineraalil on oma energeetiline väli, mis omakorda mõjutab inimese energeetilist välja. Merevaik on taimset päritolu amorfne mineraal, okaspuude miljoneid aastaid tagasi kivistunud vaik. Tänapäeval on merevaik poolvääriskivina väga hinnatud... Loe edasi... |
|
Druiidide horoskoop
Druiidid jagasid kalendri 13 kuuks, vastavalt Kuu tsüklitele. Druiidide arvates oli universum kui üks suur puu, mis ulatub maalt taevasse. Selle tulemusena anti ka igale Kuu tsüklile puu nimetused. Loe pikemalt oma druiidi märgi kohta... Loe edasi... |
| | |
Tuulekülm
Tuulekülm on temperatuur, mida inimene väljas olles tunneb. Mida tugevam on tuul, seda seda külmem meile väljas tundub. Tabel ja kalkulaator tuulekülma kohta... Loe edasi... |
| | |
Alkoholi poolt ja vastu
On kindlaks tehtud, et klaasike veini lõunasöögi kõrvale aitab ära hoida südame- ja veresoonkonna haigusi ja südameinfarkti ohtu. Prantsuse paradoks on, et prantslased tarbivad küll rohkesti loomseid rasvu, aga enneaegne suremus südamehaiguste tõttu on suhteliselt väike... Loe edasi... |
| | |
| 
Mis on edukuse saladus?
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess. Iga tervik koosneb lahutamatutest vastaspooltest. Elu katkeb sellest momendist, kui inimene kaotab lõplikult elu mõtte ega näe enam mingit eesmärki oma olemisel... Loe edasi... |
| |
Eneseusaldusest
Ei tasu kunagi kahelda oma kahtlustes, sest need on tavaliselt õiged. Eneseusaldus lubab kellega iganes tahtlikult lähedane olla, sest usaldus loob poolehoiu ja vaimse läheduse inimeste vahel... Loe edasi... |
| 
Kuidas uut kodu kõigest halvast puhastada
Kodu puhastamiseks on mitmeid vahendeid. Võib kasutada loitsimise juures küünlaleeki. Hästi sobib valge või sinine küünal, oran annab üldist energiat, roosa toob õnne, roheline on seotud rahaga, punane toob armastust ellu... Loe edasi... |
| |
| | 
Vormsi kirik
Vormsi saarele olevat nime andnud Islandilt pärit Ormi nimeline viiking. Tõlkes tähendab see madu. Vormsi saarel on mitmeid huvitavaid objekte, nagu Vormsi Saxby tuletorn, Rannarootslaste talumuuseum, Hollandi tüüpi tuuliku varemed ja üks huvitav objekt on ka Hullo külas asuv Vormsi Püha Olavi kirik... Loe edasi... |
|
| 
Laste ülekaalulisus - tänapäeva ohtlik trend
Varasematel aegadel oli paks laps suur haruldus, tänapäeval esineb ülekaalulisust aina nooremate laste hulgas ja aina rohkem. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel (uuringutes osales 53 riiki) oli 2010.aastal maailmas 42 miljonit alla viieaastast ülekaalulist last... Loe edasi... |
| |
| | 
Töönarkomaania varjupool
Päevast päeva töörabamine mõjub varem või hiljem tervisele halvasti. Väidetavalt olevat töö teinud ahvist inimese, aga ahv erinevalt inimesest teeb oma vajalikud toimingud ära nii, et jääb aega ka puhkamiseks... Loe edasi... |
|
Loone linnus
Tallinnast Rapla poole sõites Kohilast paar kilomeetrit lõuna pool paikneb maanteest vasakul Keila jõe käärus Loone linnus, mida on nimetatud ka Lohu Jaanilinnaks. Loone oli muistse Harju üks tugevamaid kantse, suur ja tugevate kaitseehitistega linnus... Loe edasi... |
| | |
10 tarkust poja emale
Kui ema ja poja suhted on olnud soojad ja mõistvad, annab see pojale suuremad võimalused lähedussuhetes õnne leida. Enamasti otsib poeg oma tulevases mõningast sarnasust emaga. Kes muu kui mitte ema saab õpetada poega naisi austama. Iga ema peaks aru saama, et mehe ja naise kõige suuremad erinevused on mõttemaailmas... Loe edasi... |
| | 
Kuidas ära tunda andekat last?
Lapse andekusele viitab see, kui laps õpib kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt uusi asju. Andekal lapsel on tavaliselt oma vanuse kohta rikkalikum sõnavara, ta kasutab sageli sõnu, mida tavaliselt temavanused ei kasuta. Andekatel lastel on enamasti suurepärane loogika, ebatavaliselt hea arutlemisoskus, oskus teha ise ja isikupäraseid järeldusi... Loe edasi... |
|
Ostuhullus - müüt või tegelikkus
Inimestesse oleks justkui kodeeritud selline ostupalavik, et kui poolmuidu saab, siis peab tingimata ostma. Tegelikult ei vaja inimesed nii palju asju. Igas peres koguneb aegade jooksul üht-teist, mistõttu vähemalt kaks korda aastas võiks teha hoopis suurpuhastust... Loe edasi... |
| | |
| 
Müra - igapäevane kaaslane
Vali ja pidev mürafoon tekitab inimeses ärritus- ja pingeseisundi ning võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Müra tekitavad naabrid kortermajades, linnaliiklus, lennukid, tuulegeneraatorid, tööstused jpm... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada diifenbahhiat
Diifenbahhia on pärit Lõhna-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Kuulub taim võhaliste sugukonda. Taime lehed on nahkjad, ovaalsed ja kirjud. Taim on väga lopsaka lehestikuga. Diifenbahhia õis on tõlvõisik, mis on ümbritsetud roheka kõrglehega... Loe edasi... |
|
Kuidas tunda ära oma karmat
Teades oma karmat, on võimalik raskeid olukordi kergemini üle elada, aga vaid selgeltnägijad suudavad oma karma ise ära tunda. Kõigil teistel on vaja elu jooksul mitmeid raskusi ületada, enne kui sellest aru saadakse... Loe edasi... |
| | |
Isiklik majanduskriis, kuidas ennustada?
Mitte kellegi elurada ei ole ühtlane ja pidevalt õnnelik. Languse- ja tõusperioodid ning äkilised sündmused ning tagasilöögid ohustavad kõiki. Inimese elu allub Saturni rütmile, mis valitseb ametivaldkondi ja sotsiaalset elu ning ka sissetulekuid töö läbi... Loe edasi... |
| 
Käekirja seos tähemärkidega
On teada juba iidsetest aegadest, et käekiri peegeldab inimese iseloomu ja tema olemust. On kindlaks tehtud, et oma mõtteid väljendavad kirjalikult just need inimesed, kelle horoskoobis on eredalt väljakujunenud seos Merkuuri ja Saturniga. Merkuur valitseb sõna ja Saturn vormi ning kujundust... Loe edasi... |
| |
Kuidas kasvatada kanntaime
Kanntaime puhul on tegemist väga unikaalse ja efektse toataimega. Taime lehed on süstjad nahkjad ja rohelised. Osad lehed on aga muundunud püünisorganiks - kannudeks... Loe edasi... |
| 
Ilm Eestis
10 000 ilmaprognoosi Eesti erinevate linnade, asulate, külade kohta tänaseks ja järgnevaks 9-ks päevaks... Loe edasi... |
| |
Miks lubadused luhtuvad?
Inimesed annavad lubadusi aastavahetusel, üksteisele ja pidevalt ka igapäevases elus. Sageli ja suures osas kergekäeliselt antud lubadused aga luhtuvad headest eeldustest ja kavatsustest hoolimata... Loe edasi... |
| | |
Käsiraamat: mõõtühikute teisendamine
Mõõtühikute teisendused erinevate valdkondade kaupa: Aeg, energia, infohulk, jõud, kiirendus, kiirus, kokandus, kütusekulu, maht, mass, nurk, paberite suurused, pikkus, pöördemoment, rõhk, temperatuur, tihedus, võimsus... Loe edasi... |
| | |
Kuidas kasvatada ontsiidiumi
Ontsiidium õitseb rikkalikult ning pakub silmailu tänu oma väikestele õitele, mida õievarrel on väga palju. Ontsiidiumi sordid erinevad õie kuju, värvuse ja mõõtmete poolest... Loe edasi... |
| | 
Jalad näitavad tervist
Jaapanis arvatakse, et jalgade järgi saab kindlaks teha inimese terviseprobleeme. Nt. suur varvas on ühendatud selgroo ja peaga energiakanali kaudu, mis jookseb piki jalalaba sisevõlvi ajusse... Loe edasi... |
|
| | 
Käejoonte analüüs
Käejoonte uurijad ehk hiromandid määravad käejoonte järgi inimese iseloomu ja ennustavad tulevikku. Hiromantia rajaneb seigal, et inimsaatus sõltub planeetide mõjust. Selle analüüsija abil saad välja selgitada, mida käejooned Sinu saatuse kohta räägivad... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 
 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 12 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 23 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meestepäev
Meestepäeva tähistatakse 19. novembril. Päev kutsuti ellu 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos. Tänaseks päevaks on päev levinud üle maailma. Päeva eesmärgiks on tunnustada positiivseid meeseeskujusid,...
Aega jäänud: 31 päeva
Saada e-kaart...
| 
Advent
Advent on Eestis suhteliselt uus nähtus, hakates siin levima alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Adventi tähistatakse neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani. Tegemist on jõulude...
Aega jäänud: 44 päeva
Saada e-kaart...
|
|
