 
|
 |
|
|
Reede, 26.04.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Daisi, Daisy, Deisi, Deisy, Deivi, Eesi, Heisi, Reesi, Taisi, Taisia, Taisija, Taissia, Teesi, Teevi, Teili, Teisi, Teivi, Tereesa, Tereese, Teresa, Terese, Tereza, Terri, Terry, Terttu, Tess, Tessa, Theresa, Therese, Tiivi
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 124 pilti (kokku 1760 pilti, vastatud 1636 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Reede, 26.04.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Aruküla koopad |
|
| Teisipäev, 05.06.2016.a. | Loetud: 7447 korda
|
Foto: FreeDigitalPhotos.net /Pilt on illustratiivne/
Asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ülejõe linnaosa, Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval
Tartu linna loodepiiril Emajõe ürgoru kõrval Aruküla tee ääres asub mõne meetri sügavusel maapinnast suur kaevatud koobastik, mille saamislugu ja ka tekkimise aeg pole selgunud tänapäevani. See koobastik hõlmab ligi kümne hektari suuruse maa-ala. Siin on olnud mitmes kohas ka maapinna sisselangemisi, kuulduste järgi olla kunagi isegi hobune künni ajal maa alla langenud. Mõnede langatuslehtrite põhjas on olnud näha kitsas ava, mille kaudu võis koopasse pääseda. Need avad kaeti küll enamasti kiiresti kinni, et inimeste ja loomadega uusi õnnetusi ei juhtuks. Enamasti kardetigi seda, et koobastikust ei pääse enam välja.
Aruküla koobastiku kohta liigub ka jutt, et see olevat ühenduses Kärkna kloostriga või siis hoopis Raadi mõisaga. On olnud liikvel ka jutt, et Toomemäelt läheb maa-alune käik Katarina kloostri nunnade juurde Arukülasse (Eisen 1916). Selle jutu aluseks on kunagine koopaava Toome varemete juures ja teine samasugune Arukülas. Aruküla koopad on keskdevoni lademete suhteliselt kõvas valges liivakivis, mis on kohati isegi hallikat või rohekat tooni. Koobastest kõrgemal asuvad pudedad punakad liivakivid, mis koopa laes kohati ka näha on. Punaka liivakivi peal on moreen. Lahtise liivakivi varisemise tõttu on näha ka kõva valkjat dolomiidikihti.
Aruküla koopaid teati juba 19. sajandi kolmekümnendail aastail (Hofmann 1837). Laiemalt said tuntuks 1844, kui ühe koopa sisselangemise tõttu tekkis suur sissepääs maa-alustesse käikudesse ja paljud uudishimulikud tartlased käisid koobastikku uurimas ja vaatamas. Koopa ava lehtrikujulisest august maa alla pääsemiseks tuli ronida 3-4 meetrit allapoole. Koobast kirjeldati sopilise kuju ja muutliku laiusega ja selles esines palju sambakujulisi moodustisi, mis võlve küllaltki korrapäraselt toestasid. Koopa kõrguseks arvati umbes 1,8 meetrit. Ühes teises kohas oli liiva otsimiseks ava kaevatud. Uuritud koopaosas leiti väga palju sambaid (1 sammas umbes 3 meetri kohta).
Tartu Ülikooli uurimisrühma arvates võis koobastik laiutada 5 hektari suurusel alal. Uuemaid uurimusi koobastiku kohta on tehtud ka 20. sajandi 20-ndail aastail. Kaevati ka uusi sissekäike ja leiti kuus uut koobast kuue meetri sügavuselt, mille kõrgus oli väiksem (0,8-1,5, kohati ka 1,8). Lage toetavad sambad olid aga tehtud ka nendes väga hoolikalt, vahekaugus 1-2 meetrit. Osa sammastevahelisi käike lõppes sissevaringuga. 1921. aastal tehti koobastest ka plaanid ja fotod, mis on osaliselt ka säilinud ja tallel Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis.
Aastatel 1948-1952 uurisid koopaid Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna üliõpilased. Kaevati lahti mitu uut koopaava. Mitmes kohas pääses maa alla vaid läbi kitsa ava tagurpidi roomates. Kõik uued koopad olid umbes paarikümne meetri pikkused, 1-1,8 kõrged ja sammastega varustatud iga mõne meetri tagant. Ühest uuest koopast leiti samuti silmamõõduline plaan ja fotosid.
1981. aastal tegi koobastikus uurimisi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. Siis võis pääseda ainult kahte koopasse, mille pindalaks saadi mõõtmisel 310 ja 100 ruutmeetrit. Suuremas leidus 69 ja väiksemas 14 sammast.
Koopad asuvad maanteest ligi 30 meetrit eemal. Juba üle-eelmisel sajandil arvati, et koopad on uuristatud valge liiva saamise eesmärgil. Sellele viitab koobastiku võrdlemisi ühtlane kõrgus ja suur ulatus. Sambad on lae toestuseks ühtlaselt paigutatud nagu ikka tolle aja kaevandustes (nii on ka Piusas). Liiva kasutati vanasti põrandate ja puunõude küürimiseks. Liiva müümisega tegeles kunagi Raadi mõis, kelle maa peal koopad asusid, mistõttu pidas mõisnik liiva müüki oma ainuõiguseks. Talupojad tegid seda salaja. Tol ajal võisid olla kaevamise ja transpordi lihtsustamiseks Emajõe ürgorus ka suuremad sissepääsud, mis nüüd on ammu kinni varisenud ja unustatud.
Paljud koopauurijad on arvanud koopaid ka muistseteks pelgupaikadeks. On räägitud ka vene hõimurahvast (tšuutidest), kes olevat koobastikku sõja ajal põgenenud ja siis koopalae endale peale variseda lasknud. Ilmselt oli tegemist ikka sõjakavalusega, et variseda lasti koopaaval ja väljuti hiljem mõnes teises kohas, sest avasid on liivakivikoobastikes ohtralt.
Ka Kreutzwald on kirjutanud koobastikust kui varjupaigast. Siiski ei sarnane need Koorküla ja Helme koobastega, mistõttu see ei pruugi paika pidada. Kindlasti ei ole koobastik voolava vee uuristatud, sest koopad on liiga laiad ja sammastatud.
Varasematel aegadel olid need nahkhiirte talvitumispaigaks, aga 1998. aastal üritati sinna ehitada laste jaoks Päkapikumaad. Projektist asja ei saanud, aga see peletas nahkhiired jäädavalt minema.
Koopad on võetud looduskaitse alla ja neid püütakse hoida sissevarisemise ja sammaste rikkumise eest. Tartu looduskaitsjad on kindlustanud betoonblokkide ja terasluugiga mõne sissepääsuava, sest kaitsta tuleks pigem inimesi ohtlike koobaste eest. Koobaste külastamine omal käel on lausa eluohtlik, aga inimesi see ilmselt eemal ei hoia. Loodusuurijate poolt avadele paigutatud ustelt on lukud enamasti ära muugitud.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
| | 
Emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalne intelligentsus on emotsionaalne andekus, mis on igasuguse õppimise ja sisemise arengu alustala. Uudishimu, enesekindlus, enesekontroll, oskus seoseid leida, suhtlemisoskus, koostöövõimekus aitavad elus hakkama saada ja mõista, kuidas õnnelikumalt elada... Loe edasi... |
|
15 valet söömise kohta
Californias Berkeley ülikoolis tehtud uurimused näitasid, et kehakaalu seisukohalt on täiesti ükskõik, kas põhisöömaaeg leiab aset hommikul, lõuna ajal või õhtul... Loe edasi... |
| | |
| 
Taimed ennustavad ilma
Inimesed on püüdnud ilma ennustada looduse märkide järgi aegade algusest ja tänapäevalgi jälgitakse neid mitmel pool. Mitmed taimed on head ilmaennustajad... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada longus juuskõrkjat
Juuskõrkjas on kaunite pikkade, õrnade, rippuvate vartega toataim. Varte pikkus võib ulatuda 30-40 sentimeetrini. Algselt kasvavad varred püstiselt, hiljem hakkavad aga allapoole kaarduma, moodustades toreda puhma... Loe edasi... |
|
| | 
Mälumäng: Elektritingmärgid
Elektritingmärgid on elektriskeemidel kasutatavad seadiste, seadmeosad või seadmete kokkuleppelised graafilised kujutised. Laialdaselt kasutatavate tingmärkide kuju on rahvusvaheliselt standarditud. Kas tunned neid elektritingmärke?... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas kasvatada jasmiingardeeniat
Jasmiingardeenia igihaljad lehed on läikivad, tumerohelised, kuni 10 cm pikkused. Toatingimustes kasvab harunenud põõsastaim orienteeruvalt 50 cm pikkuseks, looduses võib aga taime kõrgus ulatuda 1.5 meetrini... Loe edasi... |
|
| 
Hüperaktiivne laps
Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime... Loe edasi... |
| |
Tädu kuusk Viimsi poolsaarel
Viimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1.6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda... Loe edasi... |
| 
Tähemärkide suhted rahaga
Kuidas erinevad tähemärgid oma rahaasju korraldavad? Sõnnist laps paneb kingitud mündid meelsasti hoiupõrsasse. Kalad rahaasjadega kuigi hästi hakkama ei saa. Kaljukits kogub raha juba lapsepõlves ega kuluta seda mõttetutele vidinatele, ta on kokkuhoidlik ja ettevaatlik... Loe edasi... |
| |
| 
Milline on sinu laps?
Lapse kasvatamine on suur töö, olenemata sellest, millisest tähtkujust ka laps poleks. Samas aitab astroloogia paljuski oma last paremini mõista ja temaga arvestada... Loe edasi... |
| |
Neitsi-Kaalud
Neitsi-Kaalud on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 24 september. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| | |
Kevadeks hea enesetunne
Päike on jälle rõõmsamalt paistma hakanud. Suvi pole enam kaugel. Pikk pime talveperiood on nüüdseks läbi, mis aga tähendab ka seda, et Sinu organism vajaks turgutust, et nö. kevadväsimusega paremini toime tulla... Loe edasi... |
| 
Skorpion-Ambur
Skorpion-Ambur on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 november. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
| 
Laps ja narkootikumid
Enamasti kõik lapsevanemad arvavad, et ainult teiste lastega juhtuvad halvad asjad ja päriselus enda peres mitte. Teavet laste narkootikumitarbimise kohta on liikumas suhteliselt vähe ning emad-isad teavad häbematult vähe narkoennetusest ja narkouimas lapse äratundmisest... Loe edasi... |
| |
Koduseid ilu- ja tervisenippe
Kuidas käed puhtaks saab? Kuidas vabaneda ebameeldivast hingeõhust? Sellest ja paljudest muudest kodustest ilu- ja tervisenippidest antud artiklis juttu tulebki... Loe edasi... |
| | |
| | 
Kuidas kasvatada helksiinet
Helksiine on pärit Korsikalt ja Sardiiniast. Taim on väga tillukeste ja ümmarguste lehtedega, moodustades toreda mätta. Sõltuvalt sordist varieerub taime lehtede roheline värvus... Loe edasi... |
|
| 
Test: Nime varjatud omadused
Nimest tulenevad varjatud omadused ei ole nii tähelepanuväärivad, kui teised nimega seotud omadused, aga on siiski olulised. Varjatud omaduste leidmiseks tuleb liita täisnime tähtede arv, seejuures sünninimi on määrava tähtsusega... Loe edasi... |
| |
Suur moehoroskoop
Millised on Sinu moe-eelistused? Millised riided Sulle sobivad? Milliseid aksessuaare eelistad? Siit võiksid vastuse leida... Loe edasi... |
| | 
Mälumäng: Sport ja arvud
Kas tead, spordialade reeglitest tulenevaid arve spordis? Kui suured on meeskonnad, milliste mõõtmetega on väravad jne. Pane oma teadmised proovile... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas leida endas rahu?
Inimese aju on arenenud nii, et see keskenduks rohkem negatiivsetele tulemustele, kujutaks ette halvimat. See toimub inimese enda kaitseks, et inimene hindaks ohtusid võimalikult kõrgelt, kuid võimalusi ja ressursse ebapiisavalt... Loe edasi... |
| 
Saula Siniallikad
Tallinnast Tartu poole sõites ületab tee kolmekümnendal kilomeetril Pirita jõe. Vasakul pool kilomeetri kaugusel metsas Pirita jõe orus asuvad Saula Siniallikad... Loe edasi... |
|
Perfektsionism - hea või halb?
Sõna perfektsionism tuleneb ladina keelest, sõna perfectum tähendab korralikult lõpuleviidud tegevust. See on seotud korralikkuse, täpsuse, üksikasjalikkuse, täiuslikkuse, hoolikuse ja pühendumisega antud tegevusele... Loe edasi... |
| 
Õige mõtlemine ravib
Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiasüsteemi mõjutada ja reguleerida. Elus on vaja leida piisavalt aega puhkamiseks ja mõtisklemiseks, mis aitab organismi tasakaalu taastada... Loe edasi... |
| 
Kuradikoobas Viimsi poolsaarel
Üks väga vana koobas, ilmselt Liivi- või Põhjasõja ajal kaevatud, on nn Kuradikoobas, mis asub Viimsi poolsaarel Krillimäe bussipeatuse lähedal (seal on ka Krillimäe matkarajad). Kaevatud on ilmselt sõjalisel otstarbel ja ilmselt kasutuses olnud laskemoonalaona... Loe edasi... |
|
Padaoru mänd
Üks Eesti põlismändidest on Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd). Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit... Loe edasi... |
| 
Rasina hõberemmelgas
Eesti puutaimedest on pajude perekond kõige liigirikkam, sest nad annavad omavahel ka ristandeid. Eestis kasvab looduslikult 20 liiki pajusid ja neist 10 liiki on sissetoodud... Loe edasi... |
| |
Kuidas vältida jõulustressi?
Jõulud peaks olema rahulik ja väga meeldiv aeg, aga paljude jaoks on see stressitekitavalt närviline ja väga kulukas aeg. Jõulusagin ajab kõik toimetused sassi ja kulutab energiat rohkem... Loe edasi... |
| 
Stressiga seonduvad haigused
Stressi nimetataksegi vaikseks tapjaks, kuna see on nii paljude tervisehädade põhjuseks ja haiguste süvenemise kiirendajaks. Vähemalt 50% inimestest kogeb nädalas korra mingit stressiga seonduvat ilmingut, pooled neist on tugevad või keskmised... Loe edasi... |
| 
Kuidas saada ilusaid lapsi?
Enamasti kandvat laps selle inimese sarnasust endas, kelle peale ema silm lapse kandmise ajal rõõmu ja armastusega "langeb", keda naine vaatab armastuse ja rõõmuga... Loe edasi... |
|
Õnneküpsised (Fortune Cookies)
Õnneküpsised (fortune cookies) on Ameerikas asuvate hiina-söögikohtade tore leiutis - söömaaja lõppedes tuuakse koos arvega krõbe küpsis, mille sisse on pabeririba peale peidetud "õnne sõnum". Mida ütlevad õnneküpsised Sulle... Loe edasi... |
| | |
Pessimism - tõhusaim viis rikkuda oma elu
Pessimistid ise ilmselt arvavad, et kui maises elus kõik ootused on negatiivsed, pole vaja kunagi pettuda. Nii püüavad nad kasvõi killukest õnne kinni püüda. Tegelikult on see, kas tulevane sündmus kujuneb heaks või halvaks suhtes 1:1. Eksam tehakse kas ära või kukutakse läbi, töökoht kas saadakse või siis mitte... Loe edasi... |
| | |
Merevaik talismanina
Igal mineraalil on oma energeetiline väli, mis omakorda mõjutab inimese energeetilist välja. Merevaik on taimset päritolu amorfne mineraal, okaspuude miljoneid aastaid tagasi kivistunud vaik. Tänapäeval on merevaik poolvääriskivina väga hinnatud... Loe edasi... |
| | 
Elustiili muutmine aeglustab rakkude vananemist
Inimesed arvavad, et ei saa oma geene kuidagi mõjutada, ometi on see võimalik. Elustiili muutmisega muutub tavaliselt ka toitumine, liikumine, kindlasti ka mitmeid harjumusi tuleb muuta, mille tõttu stressi võib olla nii rohkem kui vähem... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Volbripäev
Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev kui lendavad ringi nõiad. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. Volbripäeva saabumine...
Aega jäänud: 5 päeva
Saada e-kaart...
| 
Tuletõrjujate päev
4. mail tähistavad tuletõrjujad ja päästetöötajad rahvusvahelist tuletõrjujate päeva. Päev on ellukutsutud mälestamaks hukkunud tuletõrjujaid ja tähtsustamaks tuletõrjujate tegevust. Päeva tähistamine...
Aega jäänud: 8 päeva
Saada e-kaart...
| 
Emadepäev
Emadepäeva tähistatakse Eestis mai teisel pühapäeval. Esmakordselt tähistati Emadepäeva 12. mail 1907. aastal Ameerika Ühendriikides, Eestis aga 1922. aastal. Esialgu oli Emadepäeva tähistamine...
Aega jäänud: 16 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meditsiiniõdede päev
Rahvusvahelist meditsiiniõdede päeva tähistatakse 12. mail. Päeva kuulutas välja Rahvusvaheline Õdede Nõukogu 1899. aastal. Ametlikult hakati päeva tähistama 1965. aastal. 12. mai valiti kuupäevaks...
Aega jäänud: 16 päeva
Saada e-kaart...
| 
Suve algus
Suve algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel juunil. Sel päeval on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö. Lõunapoolkeral vastupidi. Alates suvisest pööripäevast hakkab öö pikkus...
Aega jäänud: 56 päeva
Saada e-kaart...
| 
Jaanipäev
Jaanipäeva tähistatakse 24. juunil. Sellele eelnev päev on jaanilaupäev. Jaanipäeva nimi pärineb kirikukalendrist, kui tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva. Jaaniõhtut tähistatakse laialdaselt...
Aega jäänud: 58 päeva
Saada e-kaart...
|
|
