Rubriik: Anekdoodid (2)

“Villu, mida sa teeksid ilma minuta?”

“Käiks naistes, palju tahan. Paneks pidu, sööks, jooks, suitsetaks, mida iganes…” mõtles Villu… ja ütles:

“Arvatavasti sureksin üksindusest, kallis.”

Ostsin täna poest Hispaania tomateid, Läti kartulit, Hiina küüslauku, Poola rediseid, Hollandi kurki ja Bulgaaria herneid.

Tekkis küsimus et kas Eestis peale hindade enam midagi ei kasvagi või?

Olin nii närvis, et lausa värisesin!

Sain psühhiaatrilt hea soovituse: “Iga kord, kui oled närvis, loe kümnest üheni – siis läheb mööda!”

Pidin ära sõitma.

Istusin lennukisse, hoidsin kõvasti kätega portfellist kinni.

“Kallid vanemad. Ma olen juba suur poiss, peaaegu mees ja mul oleks aeg alustada iseseisva eluga, ilma teieta.”

“Jah, sul on õigus, me oleme sinu üle uhked.”

“Tore, et te nõus olete. Ma tõstsin juba teie asjad ukse taha.”

Mees arutab: “Viisin oma poja tasulisse kooli… Küll on ikka ajad muutunud! Kahekümne aasta eest oleks võinud selle summa eest terve selle kooli ära osta.”

Vend ja õde teevad lumememme.

Kui lumememm valmis saab, ütleb vend, et läheb toob toast porgandi.

Õde hõikab talle järgi: “Too kohe kaks tükki! Teeme talle nina ka porgandist!”

Laps pöördub isa poole küsimusega, mis on käibemaks.

Isa mõtleb, kuidas seda lapsele selgitada. Siis tuleb ta mõttele ja sööb ära 20% lapse jäätisest.

“Ma palun teie tütre kätt!”

“Mis, sul omal siis kätt ei ole või?!”

“On küll, aga see on juba väsinud…”

“Isa, osta mulle iPhone!”

“Aga võlusõna?”

“Anna.”

Üks sõber teisele:

“Varem jooksid naised mulle karjakaupa järele…”

“Ja miks nad seda siis enam ei tee?” uurib sõber.

“Ma võin sulle täpselt öelda, miks – ma enam käekotte ei varasta!”