Lapse andekusele viitab see, kui laps õpib kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt uusi asju. Andekal lapsel on tavaliselt oma vanuse kohta rikkalikum sõnavara, ta kasutab sageli sõnu, mida tavaliselt temavanused ei kasuta.
Loe edasi
Loovus on igas lapses olemas, see tuleb vaid üles leida või äratada. Kogu inimese elu on kui looming, mis ühtedel on must-valge ja ühemõõtmeline ning teistel värviline ja mitmekülgne. Just loovuse kaudu leiab inimene üles oma kuuenda meele.
Loe edasi
Enamasti igas kooliklassis on paar andekamat last ja mõned väga nõrgad või erivajadusega lapsed. Ülejäänud on suuremal või vähemal määral keskmise võimekusega. Igal lapsel võib olla kaasasündinud ka mõni eriline anne, mis vajab arendamist.
Loe edasi
Kodul on kolm mõõdet: füüsiline (maja, korter jne.), psüühiline ehk hingeline (omavahelised suhted, mikrokliima), sotsiaalne (oskused, mida kaasa saab, et iseseisvas elus hiljem hakkama saada).
Loe edasi
Vanemad kipuvad sageli ise lapse elu liiga mugavaks tegema. Laps vajab vanuse kasvades usaldust, kohustusi ja ka isiklikku ruumi. Eriti oluline on see teismeeas.
Loe edasi
Lugemishuvi saab tekkida vaid siis, kui perekonnas raamatud ja lugemine au sees on. Raamatutega tutvuma peaks juba väikelapseeas.
Loe edasi
Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse.
Loe edasi
Kui ema ja poja suhted on olnud soojad ja mõistvad, annab see pojale suuremad võimalused lähedussuhetes õnne leida. Enamasti otsib poeg oma tulevases mõningast sarnasust emaga. Kes muu kui mitte ema saab õpetada poega naisi austama. Iga ema peaks aru saama, et mehe ja naise kõige suuremad erinevused on mõttemaailmas.
Loe edasi
Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.
Loe edasi
Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Loe edasi