Nõges tervise turgutajana


Foto: FreeDigitalPhotos.net

Kõrvenõgesed kasvavad umbrohuna elamute läheduses, prügipaikades, teeservades, karjamaadel, aedades jm. Värske kõrvenõgese näärmed sisaldavad sipelghapet, kõrvetamisega kaitseb taim end putukate ja rohutoiduliste loomade eest. Nõges õitseb juulist septembrini ning paljuneb risoomide ja seemnetega. Värske kõrvenõges sisaldab süsivesikuid, valke, rasvu, mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi), rohkesti vitamiine (A, C, B, K, E).



Toiduks tarvitamisel tuleb värskelt tükeldatud nõges kohe toidu sisse panna, seismisel vitamiinid hävivad. Ravimina kasutatakse juuri, varsi, lehti, õisi. Kogutakse ja kuivatatakse maist juulini, juuri septembris ja oktoobris.

NB! Kõrvenõges on parim verdpuhastav ja vereloomet soodustav taim, mistõttu soovitatakse igal kevadel läbi viia üks ravikuur. Kõrvenõges aitab ka ekseemide korral, reguleerib vere suhkrusisaldust, avaldab toimet kõhunäärmele, ravib neeru- ja põiepõletikke, kõhukinnisust, sisemisi verejookse. Aitab ka migreeni, pearingluse, jõuetuse korral, toniseerib ainevahetust, ravib aneemiat. Rahvameditsiin soovitab ka maksa-, sapi-, põrnahaiguste korral, eesnäärmepõletiku ja kopsuhaiguste korral. Edendab juuksekasvu ja pidurdab juuste väljalangemist. Reumavalude puhul soovitatakse nõgesejuure vanne teha või saunas nõgestega vihelda.



MÕNED KASUTUSVÕIMALUSED:

TEE: 1 tl peenestatud lehti tassitäie keeva vee kohta (vesi ei tohi mullitada ja teed ei tohi keeta), lasta 10 min tõmmata. Võib ka lihtsalt paar väikest nõgeseürti panna tassi, valada peale kuum vesi ja lasta 3 min tõmmata. Juua lonkshaaval 1 klaas päevas verdpuhastava vahendina.

Nõgesejooke võib valmistada koos teiste taimedega, nt sobivad mustsõstra noored kasvud, nurmenukuõied, võilillelehed, piparmünt, raudrohi, saialill, metsmaasikas, kibuvitsamarjad jt ning maitse parandamiseks võib lisada mett.

JUUKSERAVI: Peotäis kõrvenõgese lehti, peotäis takjajuuri- valada peale liiter vett, keeta 2-3 minutit ja lisada jahtunult pealoputusveele. Nõgeseteega loputamine paneb juuksed läikima.

NÕGESEVORM: 200 g nõgeseid pesta ja kupatada soolaga maitsestatud vees, peenestada. Tassitäis odratange keeta vees pehmeks, jahtunud pudrusse segada nõgesed, 1/2 klaasi kuiviku- või leivajahu, klopitud muna, soola, suhkrut ja veidi rasva. Küpsetada vormis.



NÕGESESUPP: Kuuma puljongisse (2 l) lisada 25 g hakitud ja röstitud mugulsibulat, pisut porgandit ja 1 sl riisi. Puljong lasta keema, lisada 1-2 tükeldatud kartulit, keemise lõpul 150 g pestud ja peenestatud nõgeseid. Lauale andmisel lisada petersellilehti, hapukoort ja hakitud muna.

NÕGESESALAT: Võtta võilille ja nõgese lehti (1/5 osa). Lisada maitsestama jogurtit või hapukoort. Võilillelehed rebida tükkideks, nõgeselehed lõigatakse peeneks, lisatakse maitseaineid soovi järgi ja segatakse paksuks seguks.

NÕGESEVESI TOALILLEDE JA AIATAIMEDE KASTMISEKS: Korjata ämbritäis noori nõgeseid , lisada nii palju vett, et oleks kaetud. Lasta 10 päeva kuni 2 nädalat seista, et lehed laguneksid. Kurnatud lahust lahjendada 10x ja kasutada kastmiseks.

Seotud postitused