Õun – kohalik supervili

Õunapuu kuulub roosõieliste taimede hulka ja tema kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat ja Hiinat. Maailmas on teada üle 7500 õunasordi, millest mõned on head toorelt söömiseks, mõned hoidistamiseks, mõned veini valmistamiseks, mõned sordid on pikalt säilitatavad ja neid saab transportida ka kaugele. Parimad on siiski kohalikud õunad.

Mida rohkem on õuna viljalihas happeid ja mida paksem on õuna kattev looduslik vahakiht, seda paremini õunad säilivad. Poeõunad on säilimise tagamiseks kaetud kunstliku mineraalvahaga. Õunad säilivad suhteliselt hästi ületalve ning suhkrute-hapete-vitamiinide vahekord seejuures eriti ei muutu.




Üks keskmine õun annab umbes 50 kCal ja sisaldab 60-70 % vett, 13-14 % süsivesikuid (fruktoos, sahharoos, glükoos), 2-3 % kiudaineid (peamiselt pektiini, mida sisaldab koor). Õunad sisaldavad ka C-vitamiini ja antioksüdante, vähesel määral B-grupi vitamiine, rauda, fosforit, mangaani, vaske. Õunaseemned sisaldavad E ja A vitamiini ja B17 vitamiini, mis on antikantserogeenne ühend. Kuna õunaseemned sisaldavad ka tsüaniidi, ei peaks neid liiga palju sööma, aga paar õuna koos südamiku ja seemnetega on kasulik, kuna kiudaineid on peamiselt koores ja südamiku ümbruses. Õunte viljalihas on kõige rohkem õun- ja sidrunhapet. Õunas on vitamiinid ja mineraalained organismile sobivas vahekorras ning tänu rohkele pektiinisisaldusele väljutab õunte söömine seedekulglasse kogunenud jääkaineid. Suure veesisalduse tõttu sobivad õunad ka kaalulangetamiseks hästi.

Õunu tuleks säilitada pimedas toatemperatuuril ja pesta vahetult enne söömist. Kodus võib hoida edukalt ka külmkapis (2 nädalat). Mõningaid sorte võib säilitada isegi aasta sobivates tingimustes. Õunu võib säilitada ka kuivatatult ja hoidiste või mahlana.




5 omadust, mis muudavad kohaliku õuna superviljaks:

1. Õunad reguleerivad veresuhkru taset ja vähendavad teist tüüpi diabeedi riski. Antioksüdandid aeglustavad suhkru seedimis- ja imendumisprotsesse. Süües 1-3 õuna päevas väheneb diabeedioht tunduvalt.

2. Õunad aitavad kaotada kehakaalu. Õunad pole eriti kaloririkkad ja sisaldavad palju kiudaineid. Kui süüa 300 g õunu iga päev, võib kolme kuuga kaotada 1-2 kilo dieeti pidamata. Õuntes sisalduvad kiudained mõjuvad hästi seedetegevusele.

3. Õunad reguleerivad kolesteroolisisaldust veres ja vähendavad südamehaiguste riski. Iga päev üks õun vähendab südamehaiguste riski 20-40 % Soomes tehtud uuringute põhjal. Õunte söömine vähendab ka sette teket arterite seintele ja see aitab ka kehvveresuse puhul.

4. Õunad vähendavad vähiriski. Õunte fütoained vähendavad kopsu- ja jämesoolevähi ohtu. Kui süüa päevas 1-3 õuna, väheneb erinevate kasvajate risk 20%.




5. Õunad mõjutavad soolestiku mikrofloorat ja suurendavad jämesooles kahe olulise bakteri hulka, mis mõjutavad just soolte ainevahetust. Tanniin ja kaaliumisoolad takistavad kusihappe ladestumist ja soodustavad selle kiiret eemaldamist organismist, mistõttu aitab õunte söömine ka podagra, ateroskleroosi, liigesepõletike ja sapikivide ennetamisel ja ravi puhul. Õunad enamasti ei tekita allergiat, aga võivad tekitada ärritatud soole sündroomi mõnedele inimestele, sel juhul võib lasta tõmmata keevas vees kaane all 20 minutit enne söömist.

NB! Suurte teede ääres kasvavate õunapuude viljad sisaldavad heitgaase ja raskemetalle ning kaugelt transporditud õunu on töödeldud kemikaalidega. Kauplusest ostetud õunu peaks kindlasti pesema ja koorima, kuna nende koor sisaldab vaha ja taimekaitsemürke. Koduaiast ja teada päritoluga maheõunu on kasulikum süüa koos koore ja südamega.

Tee valmistamiseks sobivad kuivatatud lehed, õied, õunad ja õunakoored. Tee aitab silmahaiguste, soolepõletike ja kõhukinnisuse korral. Tee valmistamiseks valatakse lehed, õied või koored üle keeva veega ja lastakse tõmmata 20 minutit. Õunu võib küpsetada ahjus, neist võib valmistada pirukaid ja kooke.




Õunamahl aitab kehvveresuse ja seedehaiguste korral ning puhastab organismi hästi just vanemas eas. Mahla võib ka sügavkülmutatult säilitada. Pikemaajaliseks valmistamiseks kuumutatakse 80-85 kraadi juures pool tundi. Toormahlal lasta seista jahedas ruumis ööpäev, et sade settiks põhja, kurnata ja alles siis kuumutada. Õunamahlale ei ole vaja suhkrut lisada.

Eriline toime on õunaäädikal, mida tuleks kasutada väikestes kogustes, et organism harjuks. Sobib marineerimiseks, toitude maitsestamiseks. Kaaliumirikas õunaäädikas korrastab ainevahetust. Seguks võetakse 1 klaas vett, 1-2 tl õunaäädikat, 1 tl mett, mida juuakse hommikul pärast ärkamist. Õunaäädikas puhastab seedekulglat, leevendab liigesevalusid, hoiab veeresooni lupjumise eest, normaliseerib vererõhku, leevendab migreeni, aitab ära hoida trombe, ravib seen- ja nahahaigusi, aitab jääkaineid väljutada. Kroonilist nohu ravib segu, milleks võetakse 3-4 küüslaugu küünt, 1 tl õunaäädikat, pool liitrit vett ja lastakse seista ööpäev ning hingatakse sisse lõhna.

Kodumaine õun on tõepoolest suurepärane puuvili, mistõttu võiks iga päev 1-3 õuna menüüsse kuuluda.





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.

Seotud postitused