Sisuturundus
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Tutvuge tingimustega ja vajadusel pidage nõu spetsialistiga.
Oma kodu ostmine või põhjalikum remont on üks suuremaid otsuseid, mida enamik inimesi elu jooksul teeb. Tavaliselt ei muutu ainult aadress – muutub ka igapäevane eelarve. Kui pere kasvab, lapsed lähevad suuremaks või tekib soov kolida linnast rahulikumasse piirkonda, jõuab varem või hiljem kätte hetk, mil tuleb hakata numbreid kokku lööma.
Sageli keskendutakse sellele, kui palju maksab korter või maja. Sama tähtis on aga mõelda sellele, mis juhtub pärast võtmete kättesaamist. Just siis hakkavad ilmnema kulud, mis kuulutuses kirjas ei olnud või millele varem võib-olla ei osanudki mõelda.
Kodu ostmine ei lõpe notari juures
Ostuhind on ainult üks osa kogu eelarvest. Sellele lisanduvad notaritasud, riigilõiv, hindamisakt, kolimiskulud ning üsna sageli ka esimesed ostud uue kodu jaoks.
Näiteks võib selguda, et vaja on uut pesumasinat, külmkappi või garderoobi. Vahel piisab mõnest valgustist ja riiulist, teinekord tuleb välja vahetada pool kööki. Kui kõik need kulud kokku liita, võib esialgne eelarve päris palju muutuda.
Sellistes olukordades uurivad inimesed vahel ka, millised tarbimislaenu võimalused üldse olemas on. Enne otsuse tegemist tasub aga läbi arvutada, kas kõik ostud peavad aset leidma kohe või saab osa neist jätta järgmisteks kuudeks.
Kõige kallimad remonditööd ei paista esmapilgul välja
Remonti planeerides tekib kergesti tahtmine valida uus köök, põrand või seinavärv. Paraku ei pruugi need olla esimesed tööd, millega alustada.
Vanema maja puhul võivad suuremad kulud peituda hoopis põranda all või seinte sees. Kulunud talad, vana elektrijuhtmestik või amortiseerunud torustik ei paista enne välja, kui tööd on juba alanud. Sama lugu on paljude korteritega – vannituba võib väljast vaadates tunduda täiesti korras, kuid plaatide eemaldamisel selguvad niiskuskahjustused või torude vahetamise vajadus. Just vannitoaga seonduvad tööd on tihtipeale need kõige kallimad.
Hea nipp on panna kõik plaanitud tööd kirja ja jagada need kolme rühma: hädavajalikud, mugavust parandavad ning need, mis võivad veel oodata. Nii ei kasva projekt märkamatult suuremaks, kui alguses plaanis oli.
Väike varu päästab suurest peavalust
Peaaegu igaüks, kes on kodu remontinud, oskab nimetada vähemalt ühe kulu, mida alguses ei osanud ette näha. Mõnikord lisanduvad transpordikulud, vahel kallineb materjal või tuleb töö käigus teha midagi sellist, mida esialgne hinnapakkumine ei sisaldanud.
Just sellepärast soovitatakse remondieelarvesse jätta ka väike puhver. Kui kogu raha on viimase euroni ära planeeritud, võib üks ootamatu väljaminek kogu projekti pidurdada ja remont jääb poolikuks.
Suuremate tööde puhul vaatavad mõned koduomanikud ka seda, kuidas remondilaen erinevates olukordades toimib. Enne mis tahes otsust tasub siiski kokku arvutada kogu projekti maksumus, mitte ainult esimese etapi kulud.
Ideaalset kodu ei pea valmis saama ühe suvega
Sissekolimise järel tekib sageli tunne, et kõik võiks kohe valmis olla. Praktikas kujuneb enamik kodusid aga välja mitme aasta jooksul.
Esmalt tehakse ära kõige olulisemad tööd, mis ei anna mitte mingil juhul oodata. . Hiljem vahetatakse välja mööbel, uuendatakse terrassi, rajatakse aed või leitakse lõpuks see söögilaud, mis päriselt sobib.
Kodu ei ole sprint, vaid pigem pikk projekt. Kui suuremad otsused on läbi mõeldud ja kõike ei proovita korraga valmis teha, on palju lihtsam hoida kontrolli nii eelarve kui ka oma stressitaset madalana hoida.
| Kui soovid, et sinu sõnum leiaks tee õigete inimesteni, aitab sisuturundusartikkel seda saavutada. Sellised artiklid pakuvad lugejatele väärtust, samas tutvustades Sinu teenust või toodet. Artikli lisamiseks tutvu infoga lähemalt siin. |
