Asukoht: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Virtsu alevik
Lääneranna vallas Virtsu alevikus asub suure lohuga ohvrikivi. Kivi oli ohvrikivina kasutusel veel 1930-ndail aastatel. Siin käidi ravimas enamasti nahahaigusi ja ohvriandideks viidi kas münte, sütt, soola või muid aineid. Haiget kohta hõõruti raha, soola või söega ja jäeti see siis ohvrikivile. Haige koha võis ka külma kivi vastu panna, mis pidi samuti aitama. Kivi asub Risti-Virtsu maanteetammist umbes 25 meetrit kagu pool, endise Arda talu karjamaal. Enne Virtsu sissesõitu maanteetammist vasakule poole metsatukas (umbes 30 meetrit teest).
Pilte Virtsu ohvrikivist saab näha siit lehelt »
Merepiirist umbes 200 meetri kaugusel. Kivi juurde pääseb kohast, kust algab teelaiend ja lõpeb metallist piire. Kivi ümbrus on mättaline ja liigniiske, tammi ääres kasvab madal võsa ja kivi ümbrus hakkab samuti metsa kasvama. Kivi pikem külg on 1 meeter, läbimõõt on 80 cm ja see on umbes 10 cm kõrge. Pealispinda on õõnestatud korrapärane 35 cm suurune ja 15 cm sügavune kausikujuline lohk ohverdamise jaoks. Madal ohvrikivi paistab rohu seest kui Maaema silm. Eriti siis, kui ohvrilohk parasjagu vihmavett täis on ja taevas selles peegeldub, meenutab see silma. Kui maatõusu Virtsu piirkonnas arvestada, siis kasutati ohvrikivina ilmselt alates varasemast keskajast. Kivi on kutsutud ka “maa-aluste kiviks” ja see on üks vanemaid muistiseid seal piirkonnas. 90 meetrit põhja pool asub ka teine kultuskivi, ehk siis väikese lohuga kivi, mida kutsutakse ka “inimese ja hundi jäljega kiviks”. Sellel kivil olevad lohud meenutavad väikese lapse ja hundi jälgi.
Lisaks ohvrikivile on Virtsu kandis palju muudki vaatamisväärset: Puhtu-Laelatu looduskaitseala, mis on taimede poolest liigirikas ja rannikulinnustiku rände- ning pesitsuspaik. Puhtulaid oli algselt saar, aga maatõusu tõttu on kitsa maaribaga maismaaga ühenduses ja on lindude vaatlemiseks hea paik (160 linnuliiki). Virtsu ümbruses on tuulepargid ja mitmeid tähelepanuväärseid puid (nt. Puhtu mänd). Puhtus on Schilleri ausammas (originaal asub muuseumis). Virtsu lähemat ja kaugemat ümbrust on Tallinnfilm võtteplatsina kasutanud. Siin on filmitud Viimne reliikvia (Pirita klooster oli Kukeranda ehitatud), Pulmapilt, Reigi õpetaja, Valge laev, Keskpäevane praam, Ühe küla mehed. Virtsu maad kuulusid keskajal Üksküllidele (Uexküll), esmakordselt on mainitud 1459. aastal. 1465. aastal on mainitud ka Virtsu vasallilinnust, millest on alles varemed. Kohalik rahvas on võtnud plaani linnuse taastamise ja kogub selleks raha. 1931. aastal rajati Virtsu kitsarööpmeline raudtee, mis kahjuks aga suleti 1968, alles on raudteetamm. Virtsu mõisa peahoone põletasid 1917-ndal aastal revolutsioonilised madrused. Virtsu mõisa park on metsistunud, mõned kõrvalhooned ja väravapostid on säilinud. Keldriruumides on alates 1970-ndast baar (Mutionu baar). Ka maailmasõdades on Virtsu olnud tähtis tugipunkt ja Suurest väinast ülesõidukohana on Virtsul endiselt suur tähtsus.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Turaida loss  Glehni loss  Laeva Mõntu vrakk | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
