Inimese ainevahetuse happelised vaheproduktid kogunevad organismi. Kui organism ei saa nende jääkide väljutamiseks piisavalt puhast vett, siis hakkavad need keha kahjustama. Vesi on ülimalt oluline aine inimese jaoks, seda on vaja toidu seedimiseks, ainevahetuse jääkide väljaviimiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, ainete sünteesiks ja transportimiseks kehas – ilma veeta inimene elada ei suuda.
Tänapäeva inimese keha vajab vett rohkem kui varematel aegadel, kuna elustiil on muutunud mugavamaks. Happeliste ainevahetuse jääkainete peamiseks tekkeallikaks on töödeldud ja rasvane toit, liigne suhkrutarbimine, alkohol, tubakas, vähene liikumine, stress, liiga tubane ja istuv eluviis. Ammustel aegadel elas inimene loodusega tasakaalus ega tarbinud toiduaineid, mida ta tegelikult ei vajagi ja mille liigtarbimine teeb tervisele vaid halba (näiteks rafineeritud suhkur). Tol ajal olid toiduained kõik enam-vähem võrdselt aluselised ja happelised. Lisaks kasutati joogiks enamasti vaid vett, mis jääkproduktid lahjendatud kujul kehast välja viis. Igapäevane rohke liikumine ja füüsilised pingutused aitasid toitained lõpuni ära tarbida. Tänapäeval on inimene pidevalt happerünnakute meelevallas.
Organismis kogunevad jääkproduktid rasvkoesse, kust organism vajaduse korral talletatud energia kätte saab. Rasv on keha loomulik happeliste jääkide hoidmise koht. Liikumist ja füüsilist tööd pole nii palju, külmas keskkonnas viibivad inimesed vähem, nii kuhjuvadki energiavarud rasvumise näol. Ei saa minna tagasi mitmesaja aasta taguste eluviiside juurde, aga saab valida vett, mida tarbida. Aluselises vees olevad ioonid suudavad rasvarakkudest sinna kogunenud happelised ainevahetuse jäägid neutraliseerida ja aitavad neid kehast välja viia. Tõhusamalt mõjub vesi, mis on tugevalt aluseline (pH üle 9), kui näit on alla 7, siis ei suuda neutraliseerida. Gaseeritud vee, mahla, limonaadi või limonaadide joomine lisab vaid happelisust juurde. Vee puhul ongi pH ehk happelisus-aluselisus peamine omadus, mis määravad inimese kehas toimivad protsessid. Inimese vere puhul on ideaalne pH 7,365 ja selle hoidmine on väga tähtis (norm on 6,8 – 7,8).
Kui ideaalne pH kaldub happelisema poole, siis väheneb organismi võime omastada toitaineid, vitamiine ja mineraale, kahjustub rakkude taastumisvõime, väheneb keha suutlikkus toota ensüüme ja hormoone ja see muutub vastuvõtlikuks rasvumisele ning haigustele. Organism hakkab laenama aluselisi mineraale luudest ja kudedest, mis keha omakorda nõrgestab. Tugevalt aluseline mineraalvesi aitab organismi ja vere pH tasakaalu hoida ja taastada. See aitab ravida ka artriiti, diabeeti, kõrgvererõhutõbe, kõrvetisi, halba verevarustust, luuhõrenemist, psoriaasi, seedehäireid, kõhukinnisust, migreeni, kroonilist väsimust. Eriti peaksid aluselist vett jooma sportlased, sest aluseline vesi aitab neutraliseerida ka piimhappeid. Optimaalseks mineraalide hulgaks loetakse vees 250-280 mg liitri vee kohta ja kõige olulisemad neist on kaltsium, magneesium, naatrium jt. Kui kehas on liiga happeline keskkond, siis annab sellest märku väsimus ja üldine halb enesetunne. Selle leevendamiseks ongi vaja juua puhast vett (näiteks allikavett) ja aeg-ajalt ka tugevalt aluselist mineraalvett.
Vett on võimalik ka energeetiliselt magnetiseerida ja positiivse laenguga laadida. Ka selline vesi toetab keha paremini kui tavaline vesi. Puhas looduslik allikavesi on aga võimas. Esemeid ja vett ei pea laadima tingimata kätega, seda võib teha mis tahes kauguselt tähelepanu soovitud objektile keskendades ning sobiva mõttekujundi loomise abil. Laetavat vett võib samastada kirikus oleva pühitsetud veega. Et kontrollida seda, tuleb vett peopesaga tunnetada ja oodata 2-4 minutit, kuni energeetiline “toitmine” lõpeb ja käsi otsekui tõukub veeklaasist eemale. Vett laadida võib igaüks, kartmata mingeid tagasilööke. Teisi esemeid energeetiliselt laadida on tunduvalt keerulisem.
Inimene kaotab päeva jooksul üksnes hingates peaaegu pool liitrit vett, keskmiselt kaotab ööpäevas üle kahe liitri. Sama palju peaks ta ka tagasi saama. Soovitatav on juua vähemalt 4-6 klaasi vett ööpäevas, ülejäänud saadakse toiduga. Veepuudusele viitab keskmisest tumedam uriin, väsimus, kuiv nahk, meeleolu langus ja sageli ka näljatunne. Veejoomine mõjutab tugevalt inimese energiataset, üldist enesetunnet ja meeleolu, eriti naiste puhul.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.