Lisaks vitamiinidele vajab inimese organism piisavas koguses mineraalaineid, et keha saaks häireteta toimida ja suudaks haigusi vältida. Kindlasti on mineraalainete põhiline ja parim allikas tasakaalustatud toit, mis on nii loomse kui taimse päritoluga. Mõnikord tuleb kasutada ka lisapreparaate, aga mitte kestvalt ja meelevaldselt. Mineraalainete vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe on õhkõrn ja seda rikkudes võib kasu asemel hoopis kahju tekitada. Süsinik (C), vesinik (H), hapnik (O) ja lämmastik (N) moodustavad põhiosa rakkude, kudede, organite ja tegelikult kogu keha koostisest, mistõttu nende osatähtsus on ülisuur. Neid elemente saab igasuguse toiduga ja nende omastamist ei normeerita. Inimese organism vajab aga ka teisi mineraalaineid. Mitmekülgne toit tagab enamasti kõikide mineraalainete omastamise.

Hädavajalikud makroelemendid (vajame palju)

KALTSIUM (Ca) – Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, vähendab luuhõrenemise ja
luumurdude ohtu, leevendab unetust, aitab organismil rauda omastada. Kaltsiumipuudusel
võivad tekkida rahhiit, luupehmus, osteoporoos. Kaltsium aitab vähendada
kolesteroolisisaldust ja puhastab veresooni. Inimesed, kellel on piimasuhkru (laktoosi)
talumatus, võiksid lisaks kaltsiumipreparaate võtta (koos D-vitamiiniga). Põhilised allikad
on rõõsk piim, hapupiim, jogurt, kohupiim, juust jt. piimatooted, sojaoad, sardiinid, lõhe,
maapähklid, kreeka pähklid, päevalilleseemned, lehtkapsas, brokoli. Palju fosforit
sisaldavad karastusjoogid ja musta kohvi joomine suurtes kogustes viivad kaltsiumi
organismist välja.

MAGNEESIUM (Mg) – Tervise säilitamiseks hädavajalik mineraal, soodustab C-vitamiini omastamist, aitab luuhõrenemise ja vähi vastu, takistab neeru- ja sapikivide teket, alandab vererõhku, vähendab prostata häireid, tugevdab keharakke, tagab hormoonide töö, on oluline närvisüsteemi toimimiseks ja rasvade põletamiseks, hoiab hambad terved, tõstab energiataset. Magneesiumivaegus kutsub esile krampe, tekitab südamehäireid, kõrget vererõhku ja lastel põhjustab hüperaktiivsust. Magneesium tagab normaalse südamerütmi, toimib rahustavalt, vähendab väsimust, aitab ravida suhkruhaigust. Tööstuslik piima pastöriseerimine hävitab magneesiumi ja ka alkohol viib magneesiumi organismist välja. Deliirium alkoholist tekib siis, kui magneesiumi üldse enam järel ei ole, ka depressioon ja enesetapud on seotud magneesiumi hulgaga organismis. Magneesium kaob toidust keetmisel ja ka sügavkülmutatud toodete sulatamisel. Magneesiumi on tumerohelistes köögiviljades (brokolis), nisukliides, nisuidudes, kaerahelvestes, pähklites, kalades, pärmis, päevalilleseemnetes, täisteraleivas, meresoolas, adrus, seesamiseemnetes, kaunviljades, läätsedes, kapsas, datleis, rosinais, banaanides, viigimarjades. Mõni inimene ei saa vajalikku hulka toiduga kätte, kuna kõigi organismis ei imendu (nt. suhkruhaigus, neeruhaigused, kilpnäärmehäired, alkohol ja suitsetamine). Neeruprobleemidega inimesed ei tohiks ka toidulisandeid kasutada suurtes kogustes. Tavaliselt kasutatakse preparaadina kaltsiumi ja magneesiumi koos.

KAALIUM (K) – Kaalium aitab vererõhku alandada, südamerütmi reguleerida, rabanduse ohtu alandada, tasakaalustab ainevahetust, aitab hoida hapete ja leeliste tasakaalu, tasakaalustab vee, valkude ja süsivesikute ainevahetust, tugevdab närvisüsteemi, ergutab seedetegevust. Leidub banaanis, spinatis, tomatis, porgandis, petersellis, rasvastes merekalades (stauriid, skumbria jt.), kliides, täisteratoodetes, kuivatatud aprikoosides, tsitruselistes, mündilehtedes, kartulites, teraviljaidudes, rosinates, ubades, spinatis. Suurtel kohvijoojatel tekib sageli kaaliumipuudus, samuti alkoholi ja magusaga liialdajatel. Liiga madal veresuhkur näitab enamasti alati kaaliuminappust organismis. Üleannustamine tekitab aga mürgistuse. Üleannustamise oht tekib preparaatide võtmisel, toidus olev ülearune kaalium eraldub uriiniga.

NAATRIUM (Na) – Naatrium koostöös kaaliumiga aitab hapete-aluste tasakaalu säilitada, aitab süsivesikutel ja aminohapetel imenduda, reguleerib veevahetust, normaliseerib vererõhku, on abiks närvi- ja lihaskoe talitluses. Lõviosa naatriumist on keedusoolas. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, rohkem siiski loomsetes. Naatriumi saab juustust, pagaritoodetest, vorstist, sinkidest, margariinist, konservidest, liha- ja kalatoodetest. Vaid 10% on toiduainetes loomulik koostisosa, 50% lisab tööstus ja 40% inimene ise soola näol. Naatriumi imendumist soodustab D-vitamiin. Liiga valgurikas toit ei lase naatriumil hästi imenduda.

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Suur Munamägi vaatetorniga  Narva Hermanni linnus  Toompea
Vaata kõiki pilte »