|
Kerge ärevus ehk positiivne stress on isegi kasuks, sest ei lase eksamit liiga lõdvalt võtta. See paneb tegutsema ja aitab olukorraga paremini toime tulla. Aga ebakindlustunne ja kartus võib paisuda liiga suureks, lausa paanikaks ja nii võib isegi heade teadmiste korral halva tulemuse saada või eksamil läbi kukkuda. Enne eksamit peaks seadma endale reaalsed eesmärgid, millised on tegelikud võimed ja millised on eesmärgid. Kui lõpueksamite eel on teada, mida edasi õppima minnakse, siis on lihtsam keskenduda olulisematele ainetele. Siin võib nõustamisel ka täiskasvanu või kutsenõustaja abi vaja minna. Oma tegeliku taseme kohta saab aineõpetajalt tagasisidet. Kui keegi soovib oma tavapärastest tulemustest paremat tulemust, siis vajab ta ehk lisaks eraõpetajat. Kui materjalist aru ei saa, saab abi paluda õpetajalt, aga mõnikord ei ole nad eriti vastutulelikud. Igas klassis on helgemaid päid, kellelt samuti abi saab küsida. Mida rohkem on eksami kohta infot, seda vähem on paanikat. Kui eksamil peakski kõigest hoolimata halvasti minema, siis see ei ole veel elu lõpp. Vanas eas ei tule selline ebaõnnestunud eksam enam meeldegi. Mõnikord on vaja enda jaoks selgeks teha, mis on vähim tulemus mingi eksami puhul, millega saab elus tõrgeteta edasi minna. Eksamiperioodil peaks sellesse mõistvalt suhtuma, kui laps on ärritunud ja närviline. See ongi väga raske periood. |
|
KUIDAS ÕPPIDA EKSAMIKS? JAGAGE AEGA On inimesi, kes suudavad end viimasel minutil kokku võtta ja keskendudes vajalikud asjad selgeks teha. Targem on jagada materjal eksamini jäänud päevade vahel ja arvestada, kui palju iga päev õppida on vaja. Ka kodus on tark keskenduda korraga 45 minutiks nagu koolis ja teha korraga vaid 10-15 minutit pausi. Aju võtab infot kõige paremini esimesed 20 minutit, siis hakkab väsima. JAGAGE TÄHTSUSE JÄRGI Oluline, vähem oluline, ebaoluline. Mälutoena saab värve kasutada, näiteks punane väga tähtis, kollasega võib hiljem tegelda, rohelisega saab hakkama. Kuulmismälu puhul võib kõva häälega ette lugeda, nägemismälu puhul võib teha lühikokkuvõtteid (spikrite koostamine on kasulik tegevus). Mõnel juhul omandatakse paremini kõndides või liikudes. |
|
MÄRGISÜSTEEM ÕPPIMISEL Allajoonimised erinevate värvidega, hüüumärgid, tärnid, märksõnad lehe serval on abiks. Hea on kasutada mälukaarte sinna juurde kuuluvate märksõnadega. See lihtsustab kordamist. PUHKEPAUS Kui tähelepanu hajub ja enam töötada ei suuda, siis tuleb teha puhkepaus. Vaadata aknast välja, puhata silmi, teha harjutusi silmadele, tõusta püsti ja pisut võimelda. Ka pooletunnide uinak võib teha virgeks, aga liiga pikad pausid võtavad töötahte ära. |
|
VÕTKE AEGA LÕDVESTUMISEKS Eksamiperioodil on vaja küll õppimisele keskenduda, aga vahetevahel on vaja tegelda ka meeldivate asjadega ja pingeid maandada. Minna kinno, sõpradega kokku saada, tegelda mingi hobiga, jalutada värskes õhus. See võimaldab ajul puhata ja ennast koguda. Kuldreegel on: tasakaal piisava õppimise ja piisava puhkuse vahel (unustamata siiski õppimist). ÄRGE UNUSTAGE UND On vaja piisavalt magada. Enne magamaminekut on vaja häälestada end puhkeseisundile, on vaja õhutada tuba. Lõdvestumiseks sobib soe piparmündi tee või piim meega. Nii toitumise kui uneaja regulaarsus on väga oluline. Ebaregulaarsusega toimetulek nõuab lisaenergiat, aga seda eksamiperioodil ju niigi kulub palju. SOBIV KOHT ÕPPIMISEKS Kui kodus on väiksemaid lapsi, siis peavad vanemad võimaldama eksamiperioodiks rahuliku ja vaikse koha õppimiseks. Õppida saab ka raamatukogus, sõbra juures ja isegi õues. |
|
ERGUTID Pingelisel ajal kipub kohvitassi järele käsi kergemini sirutuma, samuti energiajookide järele. Aga siin peab olema ettevaatlik. Energiajookide taluvus ja toime on inimestel erinev. Ergutid kiirendavad närvisüsteemi tööd, teevad erksaks, parandavad keskendumisvõimet. Erguti ise ei anna energiat, see vaid aktiveerib inimese energiavarude kasutamist. Magamata jäänud tunnid võivad hiljem komistuskiviks saada. Kuldreegel on, et üle ühe purgi või tassi päevas tarbida ei tohiks. Lisaks võivad energiajoogid tekitada organismis ka vitamiinide ülekülluse, mille tagajärjed võivad samuti erinevad olla. Parem on mitmekülgne toit, magusat võib rohkem tarbida, sest aju vajab süsivesikuid. Ðokolaadist võib abi olla, aga tarbida on vaja ikka mõistlikus koguses. |
|
KUI EKSAMIPÄEV ON KÄES! Siis on vaja rahu, rahu ja ainult rahu! Olge kohal pisut varem, eksamiruumi ukse taga võib kuulda kasulikku infot. Hilineda ei tohi, see võib hinnet mõjutada. Kontrollige kodus, et kaasa oleks kõik vajalik: kirjutusvahend, taskurätik, veepudel, väike ðokolaad, väike talisman võib aidata ärevusest üle saada ja paremat tulemust saavutada. Enne vastamist hingake sügavalt ja rahulikult, et tunnete diafragma liikumist (kõhuhingamine). Kirjalikul eksamil tuleb hoolega küsimusi lugeda, et õigesti aru saada ülesandest. Vajadusel võib paluda selgitust. |
|
Kirjalikul eksamil lahendage kõigepealt lihtsad ülesanded, mida kindlasti teate. Alles siis keskenduge keerulisematele. Kui te neid ka ei lahenda, siis punktid on osaliselt ikkagi garanteeritud. Kui tundub, et pea on täiesti tühi, siis aitab rahulik ja sügav hingamine. Võib silmad korraks kinni panna ja mõelda end mõnda meeldivasse paika. See aitab rahuneda. Võib endale sisendada: olen rahulik ja saan hakkama. Enesesisendusel on suur jõud. Enesesisendust võib praktiseerida kogu eksamiperioodil. Kui üldse midagi meelde ei tule, siis võib kujutleda end mõttejõul antud õppeaine tundi, mälu on võimeline taastama õpitud materjali.
|
