Rubriik: Anekdoodid (2)

“Miks sa mehest lahutasid?”

“Ta kohtles mind nagu koera!”

“Mismoodi?”

“Nõudis truudust.”

Vähesed mehed on nii truud kui mina – olen juba neljandat korda abielus aga armuke on ikka sama.

Paljudel inimestel on suu nagu Þiguli uks. Kui ikka täiega ei viruta, siis kinni ei jää.

“Kallis! Mida sulle sünnipäevaks kinkida?”

“Tahaksin midagi oma pikkadele sõrmedele, sihvakale kaelale, ilusatele kõrvadele…”

“OK, ise tead. Kui seep, siis seep.”

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi poole:

“Proua president! Kui te ei saa tõsta pensioni ja kindlustusraha, siis palun tehke prügikonteinerid pisut madalamad, muidu on ebamugav neisse ronida!”

Lapsele unejuttu rääkiv isa oli nii väsinud, et Punamütsike jäi enne metsani jõudmist auto alla.

Tehnika on arenenud juba niikaugele, et müügile on jõudnud pannid ja potid kõrbemisevastase automaatikaga.

Niipea kui on karta toidu põhjakõrbemist, lülitab automaatika korterist interneti välja.

Tööpäeva lõpp supermarketi toiduosakonnas. Üks kassapidaja nuuksub vahetpidamata:

“Küll ma olen loll! Küll ma olen ikka loll!”

Kolleegid kogunevad tema ümber ja tunnevad huvi, mis lahti.

Ei saa mina aru sellest horoskoobi värgist – mu üks tuttav naisterahvas on sodiaagimärgilt Kaalud aga kaalu järgi hoopis Sõnn.

Vasja Lasnamäelt kartis lapsena hullumoodi süsti.

Aga ta ei andnud alla, töötas päevast päeva enda kallal, et hirmudest jagu saada.

Ja raske töö kandis vilja – täna ei suuda ta olla päevagi ilma süstita.