Juba Itaalia luuletaja Dante mainis keskeakriisi oma luules, psühholoog Karl Gustav Jung nimetas seda aga täiskasvanud inimese küpsemise normaalseks osaks. Keskeakriisist räägitakse naljaga pooleks ja ka tõsiselt rohkem kui pool sajandit. Keskeakriisi põhjus on bioloogiline, peamiselt on see meestel potentsi ja füüsiliste võimete vähenemisega seotud, naistel menopausi lähenemise ning atraktiivsuse vähenemisega. Tänapäeval on keskeakriis nihkunud hilisemaks ja kestab kauem. Mingi nukrus, depressiivsus ja seletamatu igatsus millegi erilise järele on ühine mõlemal juhul.
Keskeas alustavad paljud inimesed uut karjääri, loovad uue pere, muudavad oma elu või välimust, hakkavad seiklema või hoopis uuesti õppima. Kuna eluiga on pikenenud, tuntakse nelja- ja viiekümneselt end veel liiga noorelt, et olla vana. Aga ometi hakkavad ilmuma esimesed vananemise tundemärgid: juuste hallinemine ja hõrenemine, esimesed sügavamad kortsud, füüsilise jõu ja libiido vähenemine. Ka nägemine hakkab nõrgenema ja välimusega peab rohkem vaeva nägema, sest kehakaalu on raskem normis hoida. Tänapäeva elu pingestab ilu- ja edukultus, enamik ilulõikuste ja täitesüstide kasutajatest on just selles vanuses. Peamine vastuolu on selles, et mure vananemise pärast tekib üha varem, aga eluiga aina pikeneb, mistõttu on tõesti ärevuseks põhjust küll ja veel. Võib tõesti tekkida küsimus, kas tõesti tahan sellist elu ja sellise välimusega elada? Kas selline elu rahuldab ka järgmised 40-50 aastat?
Kui kohustused on liiga suured ja rasked, pereelu õnnetu, tööelu üksluine, ennast teostada pole võimalik, siis võib asi olla keskeas päris hull. Pidevalt “orav rattas” olles ei ole võimalust ka midagi muuta. Kui pole sõpru ja lähedasi inimesi, kellega oma muresid ja hirme jagada saaks, on veelgi raskem leppida vananemisega. Soorollid on tänapäeval muutunud, ka see muudab keskea kriisi tähendust.
Keskeakriis on tegelikult loomulik üleminekuetapp inimese elus ja pikka aega seostati seda 40-50-ndates mehega, kes võtab endale noorema naise, ostab uhke sportauto või läheb maailmareisile. Tänapäeval puudutab see naisi isegi rohkem, sest naised tunnetavad eriti valulikult fertiilsuse lõppemist. Keskeakriis hõlmab pikemat perioodi, umbes 35-55. See kulgeb erineva pikkuse ja raskusega. Kui inimene on oma eluga keskeas rahul, võib mööduda ka täiesti märkamatult.
Keskeas hakkab inimene teadvustama oma surelikkust, sest füüsiline keha hakkab vaikselt alla andma. Eriti halvasti tunnevad end keskeas need, kes on teinud halbu valikuid ja enam muuta midagi ei saa. Väga halvasti tunnevad ka need, kes on olnud nooruses väga edukad või väga atraktiivsed. Seda kriisi süvendab ravimite, meelemürkide või alkoholi rohke tarbimine. Sel eluperioodil otsitakse sageli rahuldust teravatest elamustest, pingutatakse hea välimuse nimel rohkem või lastakse end täiesti käest.
Tänapäeval ei jäta keskeakriisis mehed enam naist ja lapsi maha. Uueks trendiks on välimuse ja tervise eest hoolitsemine. Hoopis rohkem pööratakse tähelepanu oma tervisele ja välimusele, nii mehed kui naised tegelevad sellega. Igapäevane treenimine on muutunud trendiks eriti edukate keskealiste inimeste seas. Soovitakse olla füüsiliselt võimekas ja hea välimusega iga hinnaga. Püütakse noorust elustada, vanemad mehed ja naised püüavad noorematega võistelda igas valdkonnas. Selles pole midagi halba, kui sellega kaasneb hingeline areng. Võimendatud nooruseihalusega keskealised inimesed mõjuvad tegelikult pisut naeruväärselt, mitte mingid pingutused ei aita viiekümnendates naisel või mehel päriselt olla võrdne kahe- või kolmekümneaastasega.
Mehed hakkavad nooruse kadumist sügavamalt tunnetama 40-ndate alguses, naised juba tunduvalt varem, püütakse iga hinnaga head vormi säilitada. Keskeakriis on emotsionaalselt keeruline periood, mida enamik mehi ja naisi kogeb vanuses 35-55 (enamasti 40-50). See ei ole müüt, vaid kuulub tõepoolest elu juurde.
Ühed kogevad seda raskemini, teised saavad üle kergemalt, aga mingeid muutusi tajuvad kõik selles vanuses olevad inimesed. Seda kogevad nii mehed kui naised, aga erinevalt ja ka põhjused on erinevad. Väidetakse, et keskeakriis on Inglismaal “leiutatud”, aga uurimustöö selle teemaga viis läbi Kanada psühholoog, hiljem muutus see lausa inimeste elustiili osaks. See on täiesti loomulik osa inimese vananemise protsessis. Eluõnnele on omane U-kujuline kõver, mille kõige madalam punkt ongi keskeakriis. Paljud keskeas olevad inimesed tunnevad ennast mingil veidral põhjusel vanemana, kui nad tegelikult on. Eriti siis, kui välimus on käest lastud, terviseprobleeme rohkelt või kui isiklik elu ei rahulda. Peamised põhjused end keskeas halvasti tunda on rahalised raskused, üksluine elu, suhteprobleemid, ei leita õiget tööd või on töö liiga raske. Karjääri ja saavutuste nimel tuleb liiga palju võidelda, aga tulemusi see ei anna. Sageli langeb see periood pereinimestel kokku laste probleemse “murdeeaga”.
Naistel hakkab enne neljakümnendat aktiivselt tööle bioloogiline kell. Kui nad pole abielus ega suhtes ja neil pole ka lapsi, hakkab lausa “häirekell” tööle. Ka abielus ja lastega naised tajuvad neid muutusi. Kui lapsed on suured ja mees ei vaata enam endise pilguga, hormoonid lõpetavad töö, mis muudab ka intiimelu, hakkavad tekkima hirmud. See periood võib naistel nii suurendada kui vähendada seksiisu. Osad naised hakkavad oma välimuse eest rohkem hoolt kandma ja iluravile ning keha treenimisele raha kulutama, teised jätavad oma välimuse täiesti hooletusse. Eriti pereinimestel tekkib tunne, et nad on kõik endast andnud, kompromisse teinud vaid enda arvelt ja nüüd tunnevad end “tühjakspigistatuna”. Nad hakkavad soovima muutusi oma ellu.
Mehi mõjutab see teistmoodi, sest neil on suurem saavutustevajadus kui naistel. Kui mehed jõuavad keskikka, siis võib neil tekkida tunne, et midagi olulist pole saavutatud, ühegi eesmärgini pole jõutud, soovitakse veel adrenaliini ellu. Kindlasti soetab nii mõnigi uhke auto, vahetab naise noorema vastu, võtab ette lausa ümbermaailmareisi, aga tänapäeval püüab mees end pigem muul viisil teostada ja muudab oma elustiili. Kahjuks saab ta seda teha vaid oma võimaluste piirides.
See periood oleks mõistlik rahulikult üle elada, käia arstlikus kontrollis ja oma tervisenäitajad üle vaadata, võtta elutempo pisut rahulikumaks, leida endale mingi kaasahaarav tegevus. Rohkem tuleks rõhku panna kvaliteetsele toidule ja puhkamisele, keha vajab taastumiseks rohkem aega, kõike ei saa enam samamoodi teha, kui nooruses. Kui sellesse kriitilisse ikka jõudnud inimene on terve ja piisavalt hea välimusega, tal on korralik töö, toimiv pereelu ja tublid lapsed, kui ta saab oma eluga hakkama igas mõttes, siis seda kriisi polegi tunda.
Kriisile kalduvad rohkem need, kes juba loomult neurootilised on. Selle kriisi võimendab mingi muu elumuutev sündmus: laste lahkumine kodust, tervise halvenemine, suhteprobleemid, töö kaotamine, suured võlad, saavutuste vähesus, elu üksluisus. Kui inimesel tekib keskeas paigaltammumise või lõksusolemise tunne, siis võimendub ka kriis. Kui hakatakse end võrdlema teiste eakaaslastega, kes on olnud edukamad või näevad välja nooruslikumad, siis ka kriis võimendub. Keskeas võimendunud kriis on pigem vastus elus kogunenud ja kuhjunud stressile, olgu põhjuseks õnnetu abielu, pettumused armuelus, üksindus, rahulolematus töö ja saavutustega, rahaprobleemid või valed valikud. Sellega on ju hea vabandada oma oskamatust elada. See on periood täiskasvanuea ja elu lõpu vahel. Inimene hakkab keskeas ennast ja oma valikuid hindama. Esile kerkib elumõtte või -mõttetuse teema. Ei saa enam põgeneda reaalsuse eest, vaid tuleb hinnata täiskasvanud ja küpse inimese vaatenurgast oma elu. Seda perioodi nimetatakse ka “teiseks nooruseks”, aga tänapäeval on ju olemas ka “kolmas noorus”. Keskeakriis ei ole midagi sellist, mida inimene peaks liiga traagiliselt võtma.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Aidu karjäär  Pakri tuletorn  Väike-Õismäe | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
