Täna ajaloos: 12. september

Pilt: Dariusz Sankowski / pixabay.com

EESTI

1901 – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.

1919 – Vabariigi Valitsus nimetas Jaan Tõnissoni saadikuks Ameerika Ühendriikides.

1921 – Tallinnas avati kindralstaabi kursused, millest hiljem saab kõrgem sõjakool.

1922 – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone.

1937 – Tartus võeti pidulikult vastu Lätist väljasaadetud Oskar Loorits.

1926 – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.

1939 – Ülemiste lennuväljal ristiti PTO-4 tüüpi lennuk ES-EAK.

1979 – Eesti NSV-s toimus esimene ülevabariigiline poliitpäev. Poliitpäevad toimusid iga kuu teisel kolmapäeval.

1999 – Tallinnas toimus Eesti läbi ajaloo suurimaid raharööve.




MAAILM

1213 – Muret’ lahing, Simon de Montfort purustas albilasi toetava Aragóni väed.

1609 – Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.

1683 – Viini lahingu lõpp, Poola kuningas Jan III ja Lorraine’i hertsog Charles vabastasid Viini türklaste piiramisrõngast.

1772 – Venemaa vallutas Pärsialt Kaspia mere ääres asuva Bakuu ja Derbenti.

1801 – Venemaa keiser Aleksander I kuulutas välja Gruusia anneksiooni.

1848 – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.

1878 – Londonis pandi püsti Egiptuses umbes 1475. aastal eKr valminud mustast kivist obelisk – Kleopatra nõel.

1890 – valged asunikud rajasid Salisbury, millest sai Rodeesia pealinn, hiljem Zimbabwe pealinn Harare. Linna algne nimi pandi tollase inglise peaministri lord Salisbury järgi.

1910 – Los Angelese politseis asus tööle Alice Stebbins Wells, maailma teadaolevalt esimene naispolitseinik.

1938 – Adolf Hitler nõudis sudeedisakslastele autonoomiat.

1940 – neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux’ koopamaalingud.

1944 – Teine maailmasõda: esimesed USA väed jõudsid Saksamaa pinnale.

1953 – Nikita Hruštšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.

1953 – John F. Kennedy abiellus Jacqueline Bouvier’ga.

1958 – Jack Kilby esitles kolleegidele ja Texas Instrumentsi juhtidele maailma esimest integraalskeemi.

1959 – startis Nõukogude kosmosesond Luna-2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.

1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy pidas Rice’i ülikooli staadionil kuulsa «Kuu-kõne».




1968 – Albaania lahkus Varssavi pakti maade hulgast.

1970 – Palestiina sissid lasksid Jordaanias õhku kolm kaaperdatud lennukit. Kõik pantvangid olid aga enne vabastatud vastutasuks palestiinlastest vangide vabakslaskmise eest.

1974 – Etioopias kukutati sõjaväelise riigipöördega keiser Haile Selassie, kes oli valitsenud alates 1930. aastast.

1976 – Pekingis toimusid Mao Zedongi matused.

1977 – Lõuna-Aafrika neegrite kodanikuõiguste eest võitlejate juht Steve Biko suri politsei aresti all.

1980 – Türgis pandi toime sõjaväeline riigipööre.

1985 – Saksamaal Böblingeni haiglas viidi kirurg Erich Mühe juhtimisel läbi maailma esimene laparoskoopiline sapipõie eemaldamine.

1986 – Iisraeli sõjalennukid ründasid arvatavat palestiina sisside baasi Lõuna-Liibanoni sadamalinna Siidoni lähedal.

1989 – Poola parlament kiitis hääletusega heaks peaminister Tadeusz Mazowiecki valitsuse. Ametiühinguliidu Solidaarsus juhitud valitsuse võimulepääsuga lõppes ametlikult kommunistide valitsusaeg Poolas.

1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Teise maailmasõja aegsed liitlasriigid kirjutasid alla lepingule, millega taastati ühendatud Saksamaa suveräänsus ning defineeriti riigi rahvusvaheline staatus.

1992 – Peruu pealinnas Limas vahistati maoistliku sissiliikumise Särav Tee asutaja Abimael Guzman.

1992 – Sony asus müüma väikesel kompaktdiskil töötavat pihuarvutit Data Discman.

1993 – Horvaatia mässulised serblased korraldasid raketirünnakuid pealinna Zagrebi pihta.

1994 – Quebeci separatistlik ühendus Parti Quebecois saavutas parlamendis tugeva enamuse.

1995 – paduvihmadest vallandatud laviinid matsid Põhja-Indias Kullu lähedal enda alla vähemalt 70 inimest.

1996 – Talebani võitlejad tugevdasid oma positsioone Afganistani idaosa strateegilise tähtsusega Jalalabadi linnas.

1997 – Iisraeli raketirünnakus Lõuna-Liibanonile hukkus kuus Liibanoni sõdurit ja üks tsiviilisik.

1998 – Albaanias mõrvati opositsioonilise Demokraatliku Partei üks juhte, parlamendiliige Azem Hajdari.

1999 – Indoneesia teatas, et lubab rahvusvahelised rahuvalveväed Ida-Timorisse, kus pärast iseseisvushääletust puhkesid rahutused.

2001 – NATO teatas, et on esimest korda oma 52-aastase ajaloo jooksul valmis rakendama alliansi vastastikuse kaitse klauslit, nn. artiklit 5, kui peaks vajatama kollektiivset vastulööki USA-d tabanud rünnakutele.

2002 – ÜRO kõrgemaks inimõigusvolinikuks sai Brasiilia diplomaat Sergio Vieira de Mello. De Mello hukkus 2003. aasta 19. augustil Bagdadis toimunud pommiplahvatuses, olles seal tööl ÜRO Iraagi-eriesindajana.

Allikas: Wikipedia




Teised kuupäevad

Täna ajaloos




Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.


 Parvlaev Kuivastu sadamas


 Tallinna Loomaaed


 Valga keskväljak

Vaata kõiki pilte »   


Seotud postitused