Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Kanad poe akna taga
Kanad imetlevad poe aknale väljapandud munapeekreid: "Kui ilusaid lapsevankreid on müügile tulnud!" -
Anekdoot: Aga oleks parem, kui oleks hea
Haigele tuleb külla sõber: "Kas tunned ennast piisavalt hästi?" "Veel mitte, aga parem on." "See on... -
Anekdoot: Me põlvneme ahvidest
On käimas usuõpetuse tund. Õpetaja selgitab lastele, et inimesed põlvnevad Aadamast ja Eevast. "Aga minu isa...
