Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Mis on distsipliin?
Mis on distsipliin? See on kunst olla alati lollim oma ülemusest. -
Anekdoot: Geneetikute kongressil
Geneetikute kongressil esineb ameeriklane: "Me ristasime omavahel lehma, lamba ja kana ning saime olevuse, kes sööb... -
Anekdoot: Poeg saab 18 aastaseks
Poeg saab 18 aastaseks. Isa ütleb rahulolevalt pojale: "Mine nüüd ema juurde ja ütle, et alimente...
