Jaapanis arvatakse, et jalgade järgi saab kindlaks teha inimese terviseprobleeme. Jaapanlased võtavad tuppa sisenedes alati jalanõud ära, et välismaailmast tulenevad mured ja probleemid ukse taha jääksid. Mõtted peegelduvad ka jalgades.
Loe edasi
Mis toimub organismis naeru ajal? Naer laiendab veresooni, mille kogupikkus koos kapillaaridega on kuni 100 000 km.
Loe edasi
Mida noorem on inimene, seda rohkem on tema kehas vett. Lootes on 95%, vastsündinus 80%, täiskasvanud mehes 60-70%, täiskasvanud naises 40-60%. Vesi on inimese jaoks asendamatu. Kui ilma toiduta võib inimene vastu pidada 30-50 päeva, siis ilma veeta vaid 3-5 päeva.
Loe edasi
Või sattus suure põlu alla täiesti asjatult. Võid omastab organism kergesti ja see sisaldab elutähtsaid vitamiine A, E, D ning seega kaitseb silmanägemist, võitleb vananemise, loiduse, väsimuse, veresoonte ummistuste vastu.
Loe edasi
Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses.
Loe edasi
Milline on Kuu mõju välimuse eest hoolitsemisel. Millal on hea või halb aeg juuksehoolduseks, kehakarvade eemaldamiseks, kehakaalu alandamiseks, küünte hoolduseks jne.
Loe edasi
Miljonid inimesed maailmas kannatavad unehäirete all. Pidev unepuudus muudab tusaseks ja närviliseks, ei lase keskenduda, vähendab töövõimet, tekitab depressiooni, suurendab ohtu sattuda õnnetustesse ja muudesse jamadesse, nõrgendab immuunsüsteemi.
Loe edasi
Aedviljade söömine võib aidata vältida paljusid haigusi, aga need ei maitse paljudele. Kunstväetised võivad muuta nende maitseomadusi, mistõttu poest ostetud puu- ja köögiviljad polegi sageli maitsvad.
Loe edasi
Psüühika seisukord mõjutab haiguste kulgu ja tekkimist, enam kui pooled haigused on hingelise päritoluga. Ülemäärane stress mõjutab eriti tugevalt immuunsussüsteemi, krooniline närvipinge soodustab haigestumist, viirusnakkused hakkavad kergemini külge.
Loe edasi
Pähklid on toitvad ja tervislikud ega sisalda kolesterooli. Pisike peotäis päeva kohta ei tee kedagi ka paksuks. 100 grammi pähkleid annab umbes sama palju kaloreid kui 100 grammi šokolaadi. Peale sarapuupähklite on veel India pähklid, Kreeka pähklid, muskaatpähklid, parapähklid, kookospähklid, mandlid, pistaatsia pähklid, seedermänni seemned jpt.
Loe edasi